Jõudsin täna lõpuks Viljandi folgilt koju. Venis päris pikale see üritus, aga samas oli eriti tore! Sõitsin siis juba neljapäevaks Viljandisse kohale, sest pidime kell 2 prooviga alustama. Bussis sain veel laulusõnu pähe õppida. Üks päev enne kontserti ja mõned sõnad ei olnud veel endiselt peas, aga selle vea parandasin pooleteisttunnise sõidu jooksul ära. Proov läks päris asjalikult, nagu arvata oligi olid kõik paari nädalaga päris palju asju ära unustanud, mis kavas olema pidi, aga tuletasime siis ühiselt kõik meelde. Eriti äge oli muidugi see, et korraldajad olid folgi kavasse märkinud, et ma mängin akordionit. Leppisime siis kokku, et teen ise akordioni häält, sest akordion jäi meil loomulikult maha...Ja isegi kui see oleks olemas olnud, siis mängida ma endiselt veel ei oska:D Neljapäeval käisin kõvasti mööda kontserte. Selle päeva lemmik oli Omiri Portugalist. Kaks meest tegid muusikat ja suutsid rahva väga hästi käima tõmmata.
Tegin korralikku tantsulkat ka, hoolimata sellest, et mul väikse varba luus mõra on. Aga see ei ole mingiks takistuseks! Neljapäeval käisin veel Viljandi Guitar Triot, Vägilasi, Fibrilli, Kihnu poisse ja Zetosid kuulamas. Kultuuri kui palju. Zetod olid ikka sama rõõmsameelsed ja head nagu alati. Tuli peomeeleolu kohe sisse. Fibrillile jõudsin kontserdi lõpuks, aga mõned lood kuulsin ikka ära. Fibrilli omad ööbisid ka samas kohas, kus meie. Eriti mõnus oli kogu folgi juures see, et korraldajate poolt oli meile majutus, toitlustus ja festivalipassid tasuta, nii et sai ikka mõnuga nautida. Neljapäeva õhtu (loe: öö) lõppes ühe uue tuttava (Jaani) tagaaias jalgupidi purskkaevus:D Asi oli selles, et mu jalad olid jube mullased, sest Vägilaste kontserdil keerutas tolmu üles ja olin muidugi lahtiste jalanõudega. Ja siis tundus öösel kell 3 hea mõte, et oleks vaja purskkaevus enda jalad puhtaks pesta, sest muidu ei saa batuudile hüppama minna:D Rahel ütles selle peale muidugi, et ma olen loco chicita. I couldn't agree more! Pärast kui sealt ära läksime, käristas Rahel enda kleidi katki, sest pidime üle aia ronima....Pikk jutt!:D Kodutee peal laulsime veel ühe lahtise akna all serenaadi("Täna ööseks võin jääda, mis võiks olla ilusam...") ja saime endale vähemalt kolm fänni juurde. Aga teised folgiõhtud olid tunduvalt rahulikumad.
Reede hommikul muidugi hommikusöögile ei jõudnud, sest see lõppes liiga vara ära. Päeval tegime veel ühe proovi ja siis sai jälle mööda kontserte ringi käia. Selle päeva parim leid oli Paabel. Ma olen varem neist kuulnud küll, aga ei ole kunagi ühelgi kontserdil käinud. Nüüd siis parandasin selle vea ja läheks veel! Veel kuulasin Nikn Sunsi ja Elletusi. Õhtul oli siis meie enda kontsert, mis oli täitsa okei. Aga loodan, et Viru folgi esinemine läheb paremini. Rahvast oli päris palju, rohkem kui näiteks päevasel Liisi Koiksoni kontserdil. Pärast kontserti oli selline tühi tunne sees ja hirmus uni tuli, ilmselt suurest pingelangusest. Õues sadas vihma ka ja seega hüppasime korraks A le Coqi telgist läbi, kuulasime Otava Yod ja siis käisime korraks City juurest läbi, aga kuna eelmine õhtu oli väga pikale veninud ei suutnud lihtsalt unega võidelda.
Laupäeval andsin nõrgemad alla ja läksid folgilt ära, aga ma pidasin veel endiselt vastu. Käisime rannas, sain võrku mängida ja veidi päikest ka. Oleks Tartus ka selline mõnus rand nagu Viljandis, siis ma ainult seal olekski. Imelik, et Eesti kõige mõnusamas linnas (Tartus) ei ole mingit eriliselt mõnusat rannakohta tehtud. Tänu sellele olengi sel aastal vaid ühe korra ujuma jõudnud. Õhtul käisime veel kontsertitel ja tahtsime Bangalosse minna(rannaäärne pubi), aga Bangalo ees ootas meid politsei ja omanik. Omanik oli politsei kutsunud, sest et ta tahtis koha kinni panna, aga keegi ei olnud nõus ära minema:D Kahju tegelikult, mul oli veel täitsa peomeeleolu sees. Täna hommikul hakkasime siis Viljandi poolt tagasi Tartusse liikuma. Sain Marsa matkabussiga Tartusse, aga seal taga loksutas nii hullult, et süda läks ikka korralikult pahaks. Pidime veel Võrtsu äärest ka läbi käimas, sest Marsa iss tahtis angerjat osta. Tee peal helistas emm ka ja ütlesin, et saan Marsaga Tartusse, et mitte marsabussiga, aga Maarja-Liisa autoga. Jõudsin siis koju ja emm hakkas pärima, et kuule mis marsruuttaksoga sa Tartusse said? Nunnu küll, sealt mu blondid hetked pärinevadki.
Üldiselt jäin folgiga ikka väga rahule, palju häid inimesi, head muusikat ja positiivseid emotsioone. Järgmisel aastal plaanin kindlasti taaskord minna.
Suure kirjutamisega on õues juba päris pimedaks läinud, nii et saangi ära magama minna, nelja-päevane folgitamine võttis ikka korralikult läbi. Tegelikult on vahepeal palju juhtunud, olen täiega suve nautinud ja mööda Eestit ringi tuuritanud. Aga need asjad on kõik mu mällu salvestatud ja loodan, et need sinna ka jäävad. Augusti alguses on Pärnuminek ja ehk siis leian jälle veidi aega, et ka siia blogisse oma seiklused üles kirjutada.
Take care!
M.
