And the adventures continue!

Jälle on märkamatult mõned päevad mööda läinud, aeg läheb siin ikka nii kiiresti...LIIGA kiiresti! Nüüdseks olen juba 10 päeva Hispaanias olnud. Selle ajaga on juba oma sõpruskond tekkinud pluss leiab iga päev palllju uusi tuttavaid. Sel nädalal pidi siis kool algama, rõhutaks sõna PIDI...Olen üritanud juba kolm päeva koolis käia, aga üsna edutult....

Esiteks plaanisin esmaspäeval lõpuks enda teaduskonnas käia, et kordinaatoriga rääkida. Ajasin siis ennast varakult üles, jalutasin teaduskonna juurde, selleks et avastada, et teaduskond oli lukus...Mis siis ikka, koju tagasi ja uuesti magama=) Siin oli esmaspäeval sissejuhatus koolinädalasse, nii et keegi ei pidanud kooli minema...Teel koju avastasin, et meie kodu lähedal on ka loomapood, kus on ülinunnud kiisud, nüüd käin neid iga päev vaatamas:D Teisipäeval pidin turundusse minema, Pepe ütles, et kell 17.30 algab. No läksin siis kohale...Pool tundi mäest üles trampimist(äärmiselt järsk mägi!!!), jõudsin kohale. Läksime siis õiget kohta otsima ja lõpuks selgus, et see aine on hoopis järgmisel semestril...Aga tänu sellele otsimisele sattusime ka ühe õppejõu kabinetti,kes räägib väga hästi inglise keelt, nii et uurisin juba mis aineid ta õpetab...Kolmapäeval pidi toimuma rahvusvaheline turundus, aga kuna üle kogu Hispaania oli streik, tähendas see seda, et tunnid jäid ära...Samuti oli streigi tõttu paljud poed suletud ja üldse kogu elu seisis...Streik ehk huelga oli selle tõttu, et Hispaania valitsus tahab pensioniiga tõsta, et kulusid kärpida, aga rahvas ei ole sellega nõus!

Esmaspäeva õhtul tegime Granada eestlaste õhtu...Nimelt ükskord linna peal jalutades kuulsin täitsa juhuslikult, kuidas 2 poissi omavahel eesti keeles rääkisid ja selgus, et nad olid Maaülikoolist pärit...Eelmise nädala spordivõistlustel tutvusime ka kahe Eesti tüdrukuga, nii et nüüd on meid siis teadaolevate andmete kohaselt kokku 6...Käisime plaza de torose(härjavõitlusareen) juures tapaseid söömas ja jutustamas... What a small small world!

Teisipäeva hommikul kell 9 oli hispaania keele test keeltekooli jaoks. Tegelikult oli minu testi tegemise aeg kell 11.30, kuid kell 12 pidin juba enda teaduskonna kohtumisel olema, nii et kahes kohas korraga olla on üsna raske. Kirjutasin, keeltekooli, et kas võin varem tulla tegema...Sellest võin muidugi ainult unistada, et keegi mu meilidele vastaks...Hispaania ju! Niisiis läksin lihtsalt kohale:D Tee peal õnnestus muidugi natuke ära eksida, nii et selle asemel et pool tundi mäest üles jalutada kõndisin tervelt tund aega...Aga lõpuks jõudsin kohale! Tee peal nägin ka Omarit Prantsusmaalt...Eks ta hakkas kohe jutustama ka, aga mul kell tiksus ja jooksin kooli poole edasi...Üldse põrkab linna peal koguaeg tuttavatega kokku, kuigi linn on iseenesest suurem kui Tartu ja siin on 4 korda rohkem elanikke...Aga ikka võib öelda nagu Kertu Rakke ütles kunagi Tartu kohta, et faking kausikujuline kaluriküla!:D Teisipäeval koolist koju minnes õnnestus mul taaskord ära eksida, aga siis nägingi jälle uusi ja põnevaid kohti, kuhu varem sattunud ei ole. Mõtlesin, et usaldan enda sisetunnet ja siis jõuan koju...Lõpuks võtsin igaksjuhuks kaardi ka appi ja pidin tõdema, et olin 5 minutit täiesti vastupidises suunas kõndinud, kui tegelikult oleks pidanud...Niipalju siis sellest, et usalda oma vaistu!:D

Teisipäeva õhtul tegime meie juures kodus bailaõhtu, mis kujunes väga meeleolukaks...Olime korterikaaslastega, paar nende sõpra ja siis Läti tüdrukud Daniela ja Natalia tulid külla....Sain jälle kõvasti kõhulihaste trenni teha- naersime terve õhtu nagu locod! Javi demonstreeris enda salsatantsimisoskusi - WOW! Ma pole elu sees näinud, et keegi niiviisi salsat tantsiks. Mul veab, sest et Javi lubas mulle ka õpetada, nii et ootan juba huviga!!! Üks asi veel, teinekord kui ma välja lähen, siis enam kontsasid kanda ei saa...Ma olen nagu hiidnaine kontsadega. Jah, mina, enda 165 cm pikkusega:D Üks kord elus tean, mida tähendab olla pikk. Kodus ka anti mulle lahkelt köögi kõige ülemine riiul, sest et ma olen ju pikem kui teised...Läksime välja linna peale, kus pidin ka enda sõpradega kokku saama...Selgus, et esimene koht kuhu läksime oli streigi tõttu suletud, nii et kõndisime siis edasi. Teisipäeva õhtul pidasin ka enda esimese pikema vestluse ainult hispaania keeles, sest et Navil inglise keelt ei rääkinud aga üritas väga järjekindlalt minuga vestlust arendada...Nii et üritasin tubli olla ja ka hispaania keeles rääkida=)Õhtul kui koju jõudsin, veendusin veelkord, et mul on maailma kõige ägedamad korterikaaslased! Selle asemel, et magama minna, vaatasime pilte, lõkerdasime ja rääkisime igasuguseid põnevaid lugusid enda elust:)

BAILA

Kolmapäeval läksime mu korterikaaslastega linna vaateplatvormile,kust avanes suurepärane vaade Alhambrale. Meil on praegu Sara sõber Cristina itaaliast külas ja tema tahab igasuguseid turistikaid näha, nii et läksin ka kaasa...Tee peal õppisin hispaaniakeelseid värve ja lugesin Sarale numbreid ette... Vaateplatvorm asus Albaycini linnaosas, mis on nagu kohalik vanalinn. Väiksed valged majakesed, kitsad tänavad, kõrged müürid, mõnusad toidulõhnad & muud uimastavad aroomid...Tegime ka hästi palju eriti ilusaid pilte. Kuna mu fotokalaadija jäi koju ning see pole veel postiga kohale jõudnud, siis panustasin Ando fotokale. Õhtul õnnestus tal kogemata kõik pildid ära kustutada, hästi kahju...Aga siis ongi põhjust tagasi minna:D Vaateplatvormil nägin ka Matthiast Saksamaalt, ta tüdruk oli talle just paariks nädalaks külla tulnud ja seega käisid nad mööda linna vaatamisväärsusi...

ALHAMBRA

Albaycini linnaosas on ka hästi palju pisikesi araabia kohvikuid, kus saab teed juua ja kohalikke maiustusi pugida...Astusime siis ka ühte sellisesse sisse, et veidi teed juua( olen hetkel pisut külmetanud, nii et mõte teest tundus eriti ahvatlev)...Esiteks põrkasin kohe ühe tuttavaga Maroccost kokku, kes lubas mulle hispaania keelt õpetada. Tal on kogu programm juba välja mõeldud-hispaaniakeelsed filmid, teeõhtud jne:D Tuleb jälle tõdeda: what a small small world! Kohvik oli mõnus, hämara küünlavalgusega...Ja kui saaks vaid kirja teel neid aroome edasi anda! Tellisin piarmünditee ja see oli tõepoolest üks parimaid teesid, mida ma üldse joonud olen...Kindlasti lähen sinna veel tagasi....

ALBAYCIN

Õhtul olin kodus ja lõkerdasime jälle enda korterikaaslastega, õpetasin neile eesti keelt, õppisin hispaania ja itaalia keelt. Avastasime, et meie juures on võimalik hispaania, eesti, inglise ja itaalia keelt õppida. Ja otsustasime, et nüüd on ainult üks prantslane puudu:D Sain teada palju õdesid-vendi kellelgi on ja nägin pilte...

Kallistan kõvasti!=)


PS!Hispaania keeles on mu nimi Mariin Armiño! Iga päevaga õpin nii palju uut!

BESOS!

M.

Botellon!

Istun just enda toas ja lõpetasin teejoomise. Kuna meil kodus veekeedukannu ei ole, siis kasutan vee keetmiseks mikrolaineahju, päris mõnus...Täna tahaks lähemalt kirjutada enda korterikaaslastest ja sellest kui mõnusad, toredad, kihvtid, locod, pöörased, ägedad ja suurepärased nad on!!! Eile käisime chicadega kõik koos väljas ja nii tore oli. Kes veel ei tea, siis elan koos nelja hispaanlasega.




Need ongi kõige ägedamad chicad Granadas. Alustan tuvustamist vasakult poolt. Esiteks on Sara, kelle kaudu ma siia korterisse sain. Ta ei näe välja üldse nagu tüüpiline hispaanlane, kuna tal on suht hele nahk, helepruunid juuksed ja rohelised silmad. Pärit on ta Põhja-Hispaaniast, üsna Prantsusmaa piiri äärest ja ülikoolis õpib ta farmaatsiat. Lisaks sellele on ta ESN Granada asepresident, nii et olen koguaeg kõige uuema Erasmuseinfoga ka kursis:P Sara ei ole iseloomult ka väga tüüpilise hispaanlase moodi, kuna ta on hästi rahulik ja malbe. Samas kui ta hoogu satub siis võib sind surnuks rääkida küll:D

Teine korterikaaslane on Mamen. Ta on hästi elavaloomuline, naerab meeletult palju ja teeb koguaeg nalja ja hakkab kogemata itaalia keeles rääkima,sest ta veetis aasta Erasmusega Itaalias. Ja Mamenile meeldib hässssti palju rääkida ja lõkerdada. Tema õpib ka farmaatsiat ja ei näe eriti tüüpilise hispaanlase moodi välja.

Kolmas korterikaaslane on Analie. Ta vanemad on tegelikult argentiinlased, aga ta on kogu elu Hispaanias elanud. Tema on neist kõige temperamentsem ja näeb välja nagu tüüpiline hispaanlane-süsimustad silmad, tumedad juuksed ja tume nahk. Tema õpib hambaarstiks. Analie on hässssti sõbralik, jagab minuga oma rõõmusid ja muresid, üks hommik tegi mulle tüüpilist hispaania tortillat...Sama tore nagu ülejäänud kaks tüdrukut! Ülikoolis õpib ta hambaarstiks.

Neljas korterikaaslane on Javier, keda pildi peal ei ole...Javier saabus alles täna, nii et teda tean ma kõige vähem. Välimuselt ei ole ta ka tüüpilise hispaania poisi moodi, tal on heledapoolsemad juuksed ja silmad. Tema on ainuke,kes vist eriti inglise keelt ei oska, nii et pean ruttu hispaania keele selgeks saama. Praegu ei oska veel iseloomu kohta paju öelda, tean ainult seda, et talle meeldib Harry Potter, viski ja et ta on puhtusefriik :D Samuti hästi sõbralik nagu kogu ülejäänud kamp... Javier õpib ka farmaatsiat.

Eriti kihvt on mu korterikaaslaste juures see, et nad teavad teineteist juba väga palju aastaid, nii et kõigil on omavaheline läbisaamine super. Minu võtsid nad ka kohe omaks ja olid üliõnnelikud, et ma nendega koos elada tahan:) Eile oli meil girls night out. Siin on hetkel rebaste nädal käimas ja sellega seoses on kogu linn iga päev rahvast täis...Eile oli rebasenädala avapauk ja kuna eile tulid lõpuks kõik chicad ka meie korterisse kohale, siis otsustasime, et lähme ka välja. Kõigepealt käisime pizzat söömas...Pizzakoha omanikud olid itaallased ja seega oli pizza eriti hea! Seal sai pizzat poole meetri ja meetri kaupa tellida. Võtsime seitsme peale 2 poolemeetrist pizzat ja tegime nendega üks null...



Edasi läksime botellonile. Botellon tähendab seda, et noored kogunevad parklasse, kaasa võetakse joogid ning edasi minnakse peole või siis istutakse lihtsalt õhtu otsa seal ja räägitakse juttu, lauldakse, tantsitakse ja nii edasi...Eile oli seal ikka mitutuhat inimest. Eestis midagi sellist ei näe...Politsei ajaks kohe sellise kogunemise laiali, aga hispaanlased ütlesid, et siin on lihtsam kogunemist lubada, sest et kui see ära keelataks siis läheksid kõik noored tänavatele jooma ja laaberdama...Nii siis saime taaskord osa tõelisest hispaania kultuurist...



Pärast botelloni läksime kohalikku kluppi Granada10, mis näeb välja nagu illukas, ainult et umbes 5 korda suurem. Ja see oli kõik paksult rahvast täis...Kella 6ni pidasime vastu ja siis koju magama...Tee peal õpetasid minu uued korterikaaslased igasuguseid hispaaniakeelseid väljendeid, naersime ja lõkerdasime terve tee koju...Õhtu hittlause oli , et "I'm in the supermarket of the singles"...See pidi hispaaniakeelne väljend olema...Saime ikka mõnusat kõhulihaste trenni, kui Sara selle geniaalsusega välja tuli...





Ma olen ikka niiiiiiiiiiii õnnelik, et siia korterisse nii kihvtide korterikaalastega elama sain.

Elu on lill!

M.

Muy bien!

Käes on minu neljas päev ühes maailma kõige kihvtimas linnas...Järjest enam tekib tunne, et olen vales riigis sündinud. Siin on kõik täpselt nii nagu peab- hetkel naudin rõdul hommikusööki(jah, kell on 14.00), vaatan kuidas kohalikud töölt kodu poole tõttavad, et siestat pidada, kuulan head muusikat...Ma lihtsalt arrrrrrmastan seda, et teen hommikul silmad lahti ja saan rõdule astuda, et mõnusat mägede õhku sisse hingata....Täna olen ühtlasi viimast päeva Ando ja Rafiki juures, sest et: MA LEIDSIN ENDALE KORTERI!!! Siin on igalpool tuhandeid kuulutusi üleval, vaja on vaid number võtta ja helistada. Aga tahtsin just ühte kindlasse korterisse ning sinna ka sain! Vaade terrassilt on lihtsalt super – näen kogu kesklinna ning MÄGESID! Siin on üldse kogu linn mägedega ümbritsetud...

VAADE MÄGEDELE

Minu tuba on suht pisike, aga siis ei olegi vaja talvel niipalju kütta. Siin pidi talvel külmaks minema , isegi lund võib tulla, kuna siin kõrval on kohe Sierra Nevada, üks kõrgemaid mägesid Hispaanias. Sierra Nevadas asub ka suusakuurort, kuhu tahaks kindlasti jõuda...=)


Paar viimast päeva on päris tegevusrohked olnud. Teisipäeval käisime infominutites, kus saime kõik vajalikud dokumendid ära antud. Algul oli muidugi meeldiv üllatus, et loeng on hispaania keeles. Kuid kuskil 10 minutit pärast algust räägiti kogu jutt ikka inglise keeles ka. Pärast infominuteid käisime enda teaduskonnas, et lisainfot saada, et mis siis edasi. Siia saabudes, saime teada, et õpime hoopis "Work sciencet" mitte "Economicsit" ehk siis järjekordne meeldiv üllatus! Tahtsime meie kordinaatoriga rääkida, et kuidas ainetele saame registreerida, aga muidugi ei olnud kedagi kontoris. Hispaania! Üldiselt on inimesed ikka väga sõbralikud, näiteks üks töötaja oli valmis meiega teise teaduskonda, mis asus hoopis teises majas, et meile näidata, kus internetti saame. Edasi läksime linna peale WIFIt otsima. Võite kolm korda arvata, kas me selle ka leidsime!?! No ei. Esiteks oli siestaaeg ja teiseks ei ole Hispaanias pooltki nii arenenud internetivõrgustik nagu Eestis. WIFIt otsides kaotasime ajataju, nii et saime kell 7 koju, aga pool8 oli vaja juba filmiõhtul olla- Campus Fuentenuevas näidati hispaania filmi “Una casa de locos”, mis pidi subtiitritega olema . Enne filmile minekut panime enda meisterkoka oskused proovile, keerasime 10 minutiga päris maitsva sooja söögi kokku ja siis hopshops filmile. Kui kohale jõudsime olid tunnid juba alanud...Või noh, film oli juba peal ja saal puupüsti täis, nii et meid ei lastud sisse. Aga seal oli teisigi, kes ukse taha jäid, nii et hakkasime plaani pidama, et mis edasi...


...edasi sai see, et meid lasti ikka filmi vaatama. Tore üllatus oli taaskord see, et film oli hispaania keeles, HISPAANIAKEELSETE subtiitritega. Kestis umbes täpselt 2 tundi, vahepeal oli isegi huvitav, see osa kui nad inglise keeles rääkisid, aga muidu jälle omamoodi kogemus, vaadata kaks tundi filmi, millest midagi aru ei saa...Sealt saime ka uusi tuttavaid- Ungarist, Saksamaalt, Lätist, Inglismaalt...Väga rahvusvaheline seltskond. Läksime koos välja tapaseid sööma. Tapased on eelroad ja Granada eripära on see, et kui tellid mõnest pubist/baarist midagi juua, tuuakse tasuta tapased. Ja need võivad olla misiganes. Meile toodi näiteks kartuleid muna ja juustuga ja siis mingi lihamöks röstsaiadega. Täitsa nämma oli. Kui õhtul koju kõndisime oli väljas megakülm, terve tee mõtlesin ainult villastest sokkidest mis mind kodus ootavad...Tekki mul ka ei ole, nii et iga öö möödub nii et mingi kell ärkan üles, et veel riideid selga panna, sest kergelt selline tunne on nagu elaks Antarktikas...


Kolmapäeval käisime kohalikus teaduspargis, mis oli äärmiselt huvitav. Seal oli kõike seinast seinani. Hästi kihvt oli üks mäng, mille nimi oli mindball. Seal oli eesmärgiks enda mõttetöö võimalikult miinimumini viia ja see kes seda suudab, liigutab siis ühe valge palli vastase poolele. Samal ajal saavad teised ekraanilt näha sinu aju alfa ja beetalaineid. Proovisin ühe korra Austria poisi Severiniga mängida, aga sain pähe....



Veel oli seal liblikatemaja, vaatetorn, kust nägi 360 kraadi kogu linna, igasugused tehnikaviidnad ja palju muud....Teaduspargis võiks tegelikult vabalt mitu päeva mööda saata, aga meie piirdusime 5 tunniga, sest pidin minema enda potentsiaalselt uut korterit vaatama. Nägin ühte korterikaaslast, kes näitas siis minu tuba ja üldse kogu korterit. Vaade terrassilt on lihtsalt suuuuuuuurepärane! Ja Sara tundus ka hästi tore. Veel teadusteparki:

LIBLIKATEMAJA

TEADUSTEPARK

TEADUSTEPARGI ÕNNETUSTE OSAKOND

Õhtul käisime mehhiklase Pepe juures, kes on väga omamoodi kuju. Meeletult temperamentne ja elavaloomuline. Ja ütles, et tema juures inglise keeles rääkida ei tohi, aga ma pole kunagi reeglitest kinni pidanud:D Enamus seltskonnast oskas ikkagi hispaania keelt, nii et suurem osa ajast ei saanud ma midagi aru. Õhtul toimus Erasmuse pidu, kuhu siis kõik koos läksime. Kui päeval mõnelt uuelt tuttavalt küsisin, et kas õhtul Erasmuse peole ka, siis oli 99% juhtudest vastus jaa, nii et mul tekkis sportlik huvi, et kui suur see klubi peab siis olema, kuhu paartuhat inimest ära mahub...Väga suur ei olnudki- 2 saali. Hispaanias on kombeks peol käia nii et 1-2 ajal peole ja siis hommikul 6-7 ajal koju...Järgisime ka seda traditsiooni, aga õnneks sai järgmisel päeval kaua magada....

ORR INGLISMAALT, PEPE MEHHIKOST & MARIIN EESTIST

Kallid!

M.

Day one, with sun!

Nagu lubatud, hakkan uuesti blogi kirjutama. Suvi läks nii pööraselt kiiresti, et ei olnudki aega sissekandeid teha... Aga nüüd hakkan tubliks!=) Praegu on meil siestaaeg, aga selle asemel et magada kasutan aega enda blogikese jaoks.

Reisi alguse meeldiv uudis oli see, et olin taaskord pakkimisega hoogu läinud! Mu kodune kaal näitas küll, et on enamvähem 20 kilo, aga Ryanair väitis järjekindlalt, et 24,9. Muidugi on see usutav, sest mu kaalul on kombeks +/- 5 kilo näidata. Mis siis ikka, mõned asjad käsipagasisse, paar pusa selga, leivast, fliistekist ja merevaigust loobusin ja siis lasti kohver ikka lennuki peale. Lennureis oli pikk ja väsitav nagu need tavaliselt ikka kipuvad olema, kokku läks 19 tundi, et Granadasse jõuda, aga siin me nüüd oleme:P Brüsseli lennujaamast ostsin vist ka kõige kallima vee, mida kunagi joonud olen- 3,3 EURi poole liitrit. Kohe kui Malagas lennukist maha saime, paiskus meile vastu kuumus ja näkku tekkis mõnus naeratus! Siin lihtsalt ei saa muudmoodi, kui peab naeratama, nii hea on! Lennujaamast bussijaama minnes oli minutite küsimus, kas jõuame bussile või mitte. Kuigi mõlemad lennud maandusid õigeaegselt, läks siiski veel aega, et enda pagas kätte saada, seega jäime esimesest bussist maha. Kohe andis tunda, et oleme Hispaaniasse jõudnud, iga asjaga läheb päääris kaua aega!!! Mõned pildid ka Malaga lennujaamast:





Viimasele bussile õnneks ikka jõudsime, seal saime ka ühe Läti tüdrukuga tuttavaks, ja üllatusüllatus, ta oli hommikust saadik meiega sama marsruudi kaasa teinud: Riia-Brüssel-Malaga-Granada.Maailm on ikka väike! Pidi ka pooleks aastaks Granadasse õppima tulema. Nagu teada, siis ma armastan pimedas bussisõitu, nii et hoolimata sellest, et olime nii kaua lennanud nautisin õhtul kahetunnist sõitu, tee peal nägi mägesid ja istandusi ka. Või noh, täpselt niipalju kui pimedaga näha on:D Mägedes olid igalpool uhked villad ja nagu maandumisel nägime, siis enamus villad olid ka basseiniga. Nojaaah, tegemist ongi ju põhimõtteliselt costa del sol'i ehk päikeserannikuga, kus elavad rikkad, kuulsad ja ilusad!

Granadasse jõudes võtsime takso ning kihutasime meie host'i juurde. Jõudsime kohale ning Rafiki hõikas juba rõdult HOLAAAAAAAAAAAAAA! Ilmselgetel põhjustel olin selleks ajaks juba piisavalt unine ja kapusta, suutsin vaid tasakesi hei vastu hüüda nagu tagasihoidlikule Eesti tüdrukule kombeks. Kodistasime kohvritega tuppa ja kohe kui Rafiki oli näidanud, kus ma magada võin oli mats ja maaühendus ehk uni! Üritasin küll alguses viisakusest juttu üleval hoida, aga andsin suht 10 minutiga alla.:D

Hommikul ärkasin kõige viimasena, Rafiki ja Ando olid juba tunnikese üleval olnud. Tegin kiire hommikusöögi, mis koosnes õllesigaritest, pikniku juustupulkadest, leivast ja saialilleteest( ehk siis kõik komponendid, mis veel Eestist võetud toiduvarudest alles olid) ja siis põrutasime linna peale. Muretsesin endale kõige olulisema asja- KAARDI! Ilma selleta eksiksin küll kohe ära. Võtsin veel igaksjuhuks 2 tükki, juhuks kui üks ära peaks kaduma, mis minu puhul väga suure tõenäosusega ka juhtub.

Päev möödus Granadaga tutvudes, käisime linna äärest ääreni läbi. Selgus, et meie teaduskond asub mäe otsas, nii et ootan juba mõnuga ,kuidas iga hommik saab mägironimist harrastada, oleks nagu trenni eest.=) Tee pealt korjasin hulga telefoninumbreid, et saaks endale elamise. Nüüd on vaja veel ainult hispaania number endale muretseda ja siis saan kõnesid hakata tegema. Korterikuulutusi on siin ikka tuhandeid üleval, nii et seda muret ei ole, et elamist ei leia. Ühte korterit käisin juba vaatamas, üks naine elab sees ja üürib tubasid välja- praegused elanikud on 3 hispaania tüüpi pluss siis korteriomanik ise ja siis üks tuba on veel vaba. Eks näis, kuhu ma siis maandun lõpuks. Siin pildil on mõned kuulutused näha, aga see on tõesti ainult üks väike osa suuuuuurest kuulutustehulgast:




Õhtul tegime koos Rafikiga süüa- chilli con carne makarontsikutega. Täitsa maitsev oli. Kohe jäi silma, et Hispaanias on toidupoes hinnad tunduvalt odavamad kui Eestis. Poes läks 10 EURi ja ostsin päris palju toidukraami, millega saaksin 3 päeva ilusti hakkama, aga noh ma olen ju väikse isuga ka.
Aga praeguseks ongi kõik, ilmselt homsest läheb elu täie hooga käima- homme esimene tutvustav loeng ja kool hakkab siis järgmisest nädalast!

Täiendan veits enda postitust. Kogu eelneva jutu kirjutamine oli nii kurnav, et pidin tunnikese magama. Mulle nii sobib Hispaania režiim – päeval väike siesta ja beautysleep ja õhtul hilja magama. Selle koha pealt tunnen küll, et olen valesse riiki sündinud. Pärast uinakut läksime Andoga veelkord linnaga tutvuma. Nägime kuidas poisid rägbit mängisid. Väravad olid samasugused nagu ameerika jalgpallis, seega mõtlesingi alguses et nad mängivad hoopis ameerika jalgpalli, aga lähemal vaatlusel selgus, et ikka rägbi. Siin on väga kihvtilt korraldatud, palju erinevaid campuseid, spordicampus on eraldi ja selgus, et seal saavad ilmselt tudengid tasuta trenni ka teha. Õhtul oli seal jooksjaid küll päääris palju ja nägime veel suuuuurt basseini. Kahjuks oli see tühi. Ja jalgpalliväljakut ka. Kesklinna poole minnes jäid tee peale mandariinipuud ja muidugi proovisime kohe ära! Harjumuspärasest magusast ja mahlasest mandariinist oli küll asi väga kaugel. Nägi välja nagu mandariin, aga maitses nagu greip. Petukaup, aga päevase C-vitamiinivajaduse sai küll rahuldatud. Puuviljad on poodides muidugi väga mahlased ja maitsvad ja loomulikult olin üliõnnelik, et sain enda lemmikuid suuuuuri valgeid purgiube, mida Eestis kahjuks ei müüda. Eestlased jäävad heast kraamist ilma. Njämmu. Homme on varajane äratus, nii et ei jää nüüd muud üle kui buenos noches soovida...



Hasta la vista!

M.

Adios amigos! Hasta llega!

Ja muidugi unustasin veel videos öelda, et jään teid kõiki vägaväga igatsema! MMMMuahh!

M.