Saturday, October 30, 2010

Hispaania pulm!

Mis puutub neljapäevaöösse siis jäin lõpuks magama alles kell 6, et ärgata siis kell pool7. Ning pärast seda uinusin alles hommikul kell 9. Täiesti müstika. Hommikul kell pool7 läksin maja ette Liisule takso vastu- just voodist tõusnud, silmad magamatusest paistes, juuksed sassis, koduriietes ning kuna taksot veel ees ei olnud ootasin veidi väljas. Taksot oodates üritasid kaks juhuslikult mööduvat hispaania poissi meeleheitlikult mu tähelepanu võita, nii et lõpuks hakkas juba veidi hirmus...Õnneks jõudis takso üsnapea ning sain tüütajatest lahti.

Mis siis uut? Iga päevaga läheb elu Granadas järjest kihvtimaks ja põnevamaks...Aga see ei ole ju üldse uudis! Alustan siis algusest, kuna andsin juba ammu lubaduse meie Eesti õhtust kirjutada. Nimelt on meil sõpradega komme, et igaüks teeb mingit enda riigile tüüplist sööki. Kolmapäevaks kutsusin siis teised minu juurde - Eesti õhtule. Kõik said kutse enda postkasti, et kell 21.00 algab siis ülimaitsva Eesti toidu degusteerimine. Kella 7ks pidid Eesti poisid tulema, et omadega ilusti valmis jõuaksime. Plaanisime teha küüslauguleibu, ahjukartuleid, makaronisalatit, dipikastet juurviljadega, kama ja kohupiimakooki. Kuna kook ja kartulid vajasid mõlemad küpsetamist ja makaronisalati jaoks pidi ka asjad enne valmis keetma oli mul kell pool8 juba üsna paanikaosakond, sest teisi ei olnud ja toiduained olid ka nende käes. Poistele on Hispaania kombed juba üsna külge jäänud. Minutid tiksusid, kellaseier tundus liikuvat ülehelikiirusel ning külaliste saabumise aeg muudkui lähenes ja lähenes. Lõpuks kõlas päästev uksekell ning kohevarsti ka järgmine -Ando, Ott ja Andres jõudsid kohale. See tähendas ka seda, et toiduained jõudsid:D Etteruttavalt ütlen, et õnneks on ka külalised üsna hispaaniastunud ning saabusid tavapärased pool tundi hiljem nii et jõudsime enda kokkamisega ilusti valmis.

EESTI MEISTERKOKAD!
(Ott, Mariin, Ando & Andres)
Hakkasime siis kiirelt-kärmelt kokkama. Meeskonnatöö sujus väga hästi. Igalühel oli koguaeg midagi keeta/lõikuda/praadida/vahustada. Kuna Eesti toitu on siinsetes oludes väga keeruline teha, arvan, et saime väga hästi hakkama. Näiteks leidsime Alcampost(kohalik poekett) musta leiva, millega saime küüslauguleibu teha. Üks kausitäis õnnestus mul ka kraanikaussi ujuma sulpsatada, sest et köögis oli tõesti liiga vähe ruumi ja liiga palju asju. Aga õnneks oli leiba terve suur päts, nii et saime ikka korralikult suure kandikutäie snäkke. Küüslauguleivad kujunesid tõeliseks hitiks, eriti maitsesid need Javile.


Lisaks tegime ka ahjukartuleid. Kui nüüd päris aus olla, siis see oli puhtalt poiste teha, sest ma ei ole küll kunagi varem ahjukartuleid teinud, aga neil oli asi täitsa käpas. Aitasin vaid kartuleid koorida ja ülejäänud lasin superkokkadel teha. Väga maitsvad tulid ja need kadusid ka laualt viuhhhhhhhhhhhti ehks siis ülikiiresti. Ja nüüd tean ka suurepärast ahjukartulite retsepti!:P

Veel tegime ka makaronisalatit. Koostisosadeks olid siis makaronid, viiner, värske kurk, muna, majonees ja hapukoor. Makaronisalat oli Analia poisi Pao eriline lemmik. Pao on tegelikult pärit Barcelonast, kuid ta on meil praegu nädalake külas(lihtsalt väike vahemärkus:D). Hapukoort oli siin ka äärmiselt keeruline leida, aga siiski Alcampos oli see taaskord täiesti olemas. Hapukoorega saime ka väikse dipikastme kokku keerata-lisasime maitseaineid ning peenestatud küüslauku. Lauale panime ka krõpse, need olid siis alustuseks niisama näksimiseks... Magustoiduks pakkusime külalistele kama, kohupiimakooki ja Kalevi valget šokolaadi mustikatükkidega. Kohupiimakoogi koostisosadega varustas meid taaskord Alcampo. nimelt võib sealt leida toorjuustu, mis on üsna sarnane meie kohupiimale. Koogi tegin empsult saadud retsepti järgi. Ja tuli tõesti hea, tänks sulle!=) Loomulikult oli kõigi lemmik meie valge šokolaad, nii et arvan, et Eesti on oma Nokia leidnud! Pean mainima, et üllataval kombel meeldis päris paljudele meie kama. Kuigi ise ma seda absoluutselt ei söö. Muidugi arvas Sara, et kama võiks kasutada ka dipikastmena ja maitses seda porganditega. Ütles, et täitsa hea!:D Hoopis teine lugu on mul aga kamavahuga, nimelt avaldasid Andres ja Ott suurepärase retsepti. Tuleb võtta vahukoort, see vahustada, segada kamaga ning lisada törtsuke Vana Tallinnat. DELICIOUS! Nüüdsest alates üks mu lemmikmagustoitudest! Vana Tallinn on siin tõeline delikatess, seega küsis Pablo, kas nad tohiksid seda veidi proovida ning Ott ja Andres andsid rohelise tule. Muidugi mekkis see hispaanlastele eriti hästi.

HISPAANIA POISID & VANA TALLINN
(Pablo, Javi & Armando)
Õhtu lõpus olid kõigil kõhud punnis ja Eesti toit läks üsna hästi peale. Ainult makaronisalatit jäi üle, aga seda ka ilmselt sellepärast, et olime toidutegemisega veits hoogu sattunud ja kõike oli nii palju...Aga eestlastel ongi kombeks toiduvalmistamisel veits üle pingutada, peaasi, et puudu ei tuleks.
MINU NÄLJASED SÕBRAD
(Eesti, Mehhiko, Hispaania, Norra)

Viimastel päevadel oleme Liisuga kilomeetritepikkuseid matkasid mööda linna teinud. Reedel viisin Liisu kooli sööklasse sööma(seesama, kus saab 3 EURi eest kolmekäigulise lõuna). Seekord oli menüüs lasanje, kohalik kala Pescado, puuvili, sai ja punane vein. Tõesti hea oli. Näitasin ka Liisule enda suurepärast teaduskonda, kuhu annab pool tundi ülesmäge kõmpida ja käisime Cartujas asuvas kloostris. Õhtul ootas meid Halloweenipidu, aga sellest juba järgmises postituses!

Tänane päev möödus peamiselt mööda kohalikke vaatamisväärsusi ringi käies, nii et õhtu lõpuks olid jalad päris valusad. Mööda turistimagneteid käies sattusime ka kohalikku pulma- igas pulmas peab ju mõni kontvõõras olema! Nimelt kõndisime juhuslikult Plaza Nueval (vanim ning suurim väljak Granadas) asuvast Santa Ana kirikust mööda ning läksime ja piilusime ka sinna sisse ning sattusime parajasti käimasolevasse pulma. Tegelikult oli see ka minu esimene pulmaskäik, ma ei ole kunagi varem veel üheski pulmas käinud. Nii et taaskord midagi uut ja huvitavat!!!!=)


LIISU & IINU-IINU


Tänane postitus sai äärmiselt pikk, aga loodan et teil on viitsimist mu suurepäraseid kirjutisi ikka lugeda. Ja kui ei, siis on alati võimalus ka lihtsalt pilte vaadata!=) Aga olgu tõmban otsad kokku. Annan teile veidi aimu ka meie eilsest Halloweenipeost, kuid pikemalt kirjutan sellest juba järgmisel korral!


Musid! Muahahahaaa!

P.S. Mul oli täna igatsus hõõgveini ja mandariinide järele! Mandariine sain aga hõõgveiniga on siin veidi kurvemad lood.

M.




Thursday, October 28, 2010

INSOMNIA

Kell on täpselt 4.00. Viimased 3 tundi olen lihtsalt voodis vähkrlend ja und ei tule, tee mis tahad. Loogiline selgitus sellele oleks, et väljas on täiskuu. Täiskuu ajal ei saa ma kunagi normaalselt magada. Teine loogiline selgitus oleks, et ärevus on nii suur, et und ei tule. Nimelt tuleb Liisu mulle homme külla ja lisaks sellele on ka kauaoodatud Halloweenipidu. Liisu jõuab juba kahe ja poole tunni pärast ja seetõttu otsustasingi, et täna olen ilusti kodus ja lähen varakult magama, et hommikul kell 6.30 ärgata ja puhanud ja värske olla. Plaan oli iseenesest hea, aga tundub, et UneMatil olid teistsugused plaanid.


Mis siis ikka....Käisin just köögis kakaod nillimas, leidsin kakao, tegin endale tassikese kuuma kakaod & kuulan enda uut lemmiklaulu.....Loodan, et teie saate ikka ilusti magada!



Homme, kui olen veits magada saanud, kirjutan ka meie meeleolukast Eesti toidu õhtust ja annan ülevaate enda muudest põnevatest tegemistest. Seni aga nautige laulu ja olge musid! Mina aga katsun ikka kuidagiviisi magama jääda:)

Sincerely yours,

M.

Tuesday, October 26, 2010

The city of good food, good people and good feelings...:) And salsa!

Yo...Eiii, tahtsin kirjutada, et ma käisin...Hakkab pihta, kõik keeled on omavahel nii segi nii segi...Tulin just keeltetunnist. Meie õpetaja ütles täna, et oleme ta lemmikgrupp üldse. Meil saab koguaeg nii palju nalja ikka. Täna näiteks otsustas Moustafa(60aastane mees Egiptusest), et täiesti normaalne on keset tundi käpuli visata ja mööda põrandat roomama hakata, et enda pastakas üles leida:D Michel(Poolast) rääkis teemast koguaeg täiesti mööda nagu tal ikka kombeks on. Meie Simoniga(Austriast) tegime panuseid, et millal Ott magama jääb, sest ta oli eile kella 9ni hommikul peol. Õppisin jälle nii palju uut, tulin koju ja jutustasin korterikaaslastega hispaania keeles ja nad teatasid kohe, et Mariin sa käisid jälle hispaania keeles jah? Andis kohe tunda

Siinkohal pean enda sõnad tagasi võtma ja tõdema, et....Viimases postituses teatasin, et leiba siin ei ole. Aga...Eile käisime Andoga linnaääres kaubanduskeskuses ja mille me leidsime? LEIB! Täitsa päris kohe! Üks päts oli 4 EURi, aga ostsime ikka ära, sest homme hakkame enda sõpradele Eesti sööki kokkama. Eile õhtul oli ka minu esimene salsatund. Igal esmaspäeval kell 21.00 on minu kodu lähedal Gavanna pubis ESNi poolt korraldatud salsatunnid. Õppisime põhisamme ja saime paaris ka praktiseerida. Minu jaoks tundub salsa rütm veits keeruline, aga teised ütlesid, et mul tuli hästi välja:) Usun siis neid. Javi tuli ka sinna ja tegi Mameniga korraliku salsashow, nii et mingi hetk rahvas vaatas lihtsalt suu ammuli, kuidas nad tantsivad. Tahaks ka nii hästi osata. Aga juba leppisime kokku, et minu juures hakkavad eratunnid toimuma, et ikka kiiresti asja selgeks saaks=) Pärast salsakursust läksime Eesti tüdruku Kerti sünnipäevale, kus oli taaskord väga rahvusvaheline seltskond. Lõpuks laulsime Kertile sünnipäevalaulu eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene, flaami ja hispaania keeles. Kerti oli mõnusaid eestipäraseid võikusid teinud ja eesti šoksi oli ja Oravakese komme ja...Vahelduseks oli nii MÕNUS!

Tänane postitus jääb üsna lühikeseks, sest et plaanin täna veidi varem kui kell 4 magama minna(nagu mul siin tavaks on saanud). Olen eluga endiselt äärmiselt rahul ja kõik on ilus, tore ja hea:)

Kallistan-patsutan!=)

M.

Sunday, October 24, 2010

Veits invaliid

Jupjup, tõsi mis tõsi. Olen veits inva. Nimelt õnnestus mul täna tooliga maha kukkuda. Vahepeal kasutan köögis tooli, et ülemiselt riiulilt asju kätte saada, sest ma olen ju niiiiiiiii pikk. No täna ronisin siis taas tooli peale, et vahvleid haarata (äärmiselt vajalik varustus meie väikse jalutuskäigu jaoks!) ja siis tuli Sara koju nii et ma ei märganud, jõudis köögi juurde ja hüüdis rõõmsalt: "Holaaaa Mariin!". Mille peale ma muidugi tooli pealt alla potsatasin, nii et sabakont hakkas õhtul päris valusalt tunda andma. Aga kõik, mis ei tapa teeb tugevaks!=) Või nagu Liisu ütleb: Everything that doesn't kill you makes you handicapped...Aga vanemad, teil ei ole vaja muretseda, usun et see läheb paari päevaga üle:)

Reedel toimus meie üliarmsas korteris Sara sünnipäevapidu. LEGENDAARNE! Kutsutud oli üle 50 inimese ja mingi hetk kui üritasin inimesi kokku lugeda tundus, et vähemalt niipalju meid ka oli. Esimesed külalised saabusid juba 21.00 ajal(pidu ise hakkas kell 23.00), üritasin nendega hispaania keelt purssida, sest olin enamvähem päev otsa hispaania keeles rääkinud ja teatasin et täna õhtul siis ainult hispaania keeles. Sain neilt ka komplimendi, et oi sa räägid ikka nii hästi (ütlesin neile umbes 2 lauset kolmest,mida ma üldse tean:D). Tegelikult on peamine kõige peale lihtsalt "Si" öelda ja siis oledki juba kõikide hispaanlaste parim sõber ja oskad suurepäraselt rääkida:D

SÜNNIPÄEVALAPS SARA
Enne pidu aitasime Saral kõik ära koristada ning ettevalmistusi teha. Teistel oli kõht tühi ja nad tellisid endale Pizzametrost pizza. See on seesama koht, kus pizzat poole meetri ja meetri kaupa tellitakse. Ja kui nüüd aus olla, siis ei ole ma elusees nii suurt pizzakarpi näinud:D

Sünnaks tahtis Sara kõikidele külalistele Sangriat teha, nii et enne pidu läksime pisikese kohvriga poodi, et kõik vajalik muretseda. Tee peal õpetas Mamen mulle hispaaniakeelse sünnipäevalaulu selgeks. Nii et nii me siis jalutasime kolmekesi mööda tänavat ja laulsime Sarale Feliz cumpleaños!!!=) Sangria on tüüpiline Hispaania(ja ka Portugali) jook, mida saab teha mitmete erinevate retseptide järgi. Meie retsepti kuulusid punane vein, fanta, suhkur, rumm , kaneel ja õuna- ning apelsinitükid. Aga kellel rohkem huvi ise sangriaspetsialistiks hakata, siis googeldades leiab retsepte küll=)

SANGRIAMEISTER MAMEN

Saime tuttavaks ka enda ülemiste naabritega, kes on samuti Erasmuslased-Itaaliast, Saksamaalt, Belgiast ja Türgist. Sara käis mõned päevad enne pidu naabrite käest küsimas, et kas tohiks sünnipäeva pidada ning selgus, et nii alumine kui ka meie kõrval elav naaber ei ole reedel üldse kodus ja ülemised naabrid kutsusime ka sünnipäevale, nii et tundus et probleeme ei ole. Ometi kell 2 kui kuulsin järjekordset uksekellahelinat ja läksin ukse vastu, lootuses uusi külalisi näha, seisis ukse taga hommikumantlis nukra olemisega mees(naaber alt vasakult), kes enda käekellale koputas. Saime vihjest aru ja panime muusika kinni. Mõne aja pärast liikusid inimesed edasi linna peale:)
PANORAAMFOTO MEIE ELUTOAST


Eile õhtul tegi Matthias(Saksamaalt) meile tüüpilisi saksa toite. Noh, niivõrd saksapäraselt kui siinsete toiduainetega võimalik on. Kõik oli äärmiselt maitsev. Tulime enda sõpradega juba tükk aega tagasi sellisele mõttele, et kõik tutvustavad enda rahvuskööki. Järgmisena on siis meie kord. Menüü osas mõtlesime kartulisalati ja viinerite peale...Või siis ahjukartuleid millegagi...Andol on kama ka kaasas, kuigi seda ei söö ma isegi. Aga noh, välismaalasi võib sellega ikka šokeerida. Et neil enam seda soovi ei tuleks, et neile kunagi uuesti kokkama peame:D Tegelikult on siinsete vahenditega üsna raske midagi välja mõelda, ehk on kellelgi häid ideid?:) Meie üks peamiseid lemmikuid on ju must leib, aga Hispaanias võidki seda otsima jääda-it doesn't exist!

NJÄMMUD SAKSA ROAD

Kuna täna on käes järjekordne pühapäev, otsustasin hommikul pannakaid teha. Ott ja Andres tulid ka külla, sest nad elavad nii lähedal. Edasine plaan oli see, et läheks jalutaks niisama kuskil linna peal ja avastaks veel kohti, mis avastamata on:)

PÜHAPÄEVAHOMMIK PANNKOOKIDEGA
Kuna ilm oli täna superilus ei tahtnud päeva raisku lasta, kutsusime Merili ja Kerti ka kampa ja läksime siis mööda jõge jalutama, kuna sealkandis ei olnud me veel käinud. Järjest enam paneb imestama kui ilus võib üks linn ikka olla. Jalutuskäigul nägime ka äärmiselt kihvti spordiväljakut. Põhimõtteliselt on seal masinad nagu jõusaalis-igale lihasgrupile. Nii et on võimalus mõnusas värskes mägedeõhus ennast vormi viia. Täitsa tasuta:)

CHICAS DE ESTONIA


Kell on taaskord märkamatult palju saanud, nii et Mati Uni kolgib juba pikemat aega ukse taga. Head und, olge tublid ja tervitused paradiisist!

KÄISIN KORRAKS TARTUS (Kaarsild)
Kallistan! Besos! Abrazos!=)

M.

Friday, October 22, 2010

Feliz cumpleaños!

Möödunud on üks kuu suurepäraselt veedetud aega. Juba kuu? Taaskord pean tõdema, et üsna hirmus on mõelda, kui kiirelt aeg siin läheb. Ja järjest enam saan kinnitust, et olen vales riigis sündinud. Hakkan Hispaania elurütmi järjest enam ja enam nautima. Ärkan hommikul( olenevalt hommikust kell 11.00 ja 15.00 vahel), teen kohvi ja mõnusa hommikusöögi. Mõnikord kui ilm on ilusam lähen istun rõdul, uudistan kuidas inimesed tööle ruttavad. Viimasel ajal juhtub seda harva, kuna Granadasse on jõudnud talv. Mis tähendab, et öösiti on külm. Päeval on ikka sama soe. Päike paistab ja on palav, nii et käin lühikeste varrukatega. Ühel õhtul kui hakkasin ennast magama sättima avastain arvuti desktopilt üllatusena, et Tartus oli soojem kui Granadas(vasakpoolne pildike). Nii et nautige enda soojasid öid!:D Mis puutub ilma, saan igal hommikul tünga. Nimelt vaatan rõdult välja, et mis inimesed tänaval kannavad, et kas õues on külm. Muidugi kohalikud käivad juba saabaste, sallide ja sügisjakkidega. Mässin siis ka ennast sisse, astun välja ja....Päike lõõmab ja pean enda salli ja jakikese seljast koorima, sest PALAV ON! Ja no muidugi kui öösiti külm on ja kellelegi mainin, et muy frio(nii külm), siis vaadatakse otsa ja öeldakse, et sa oled ju Eestist, kuidas sul külm saab olla? Ja eile keeltekoolis küsis õpetaja, et kas mu kodulinnas pingviine on. HAHA, not funny!=)


Mis puutub keeltekooli, hakkab mulle iga päevaga järjest enam ja enam meie grupp meeldima. Eile näiteks otsustasime, et läheme pärast kooli kõik koos tapaseid sööma. Ja meie õpetaja tuli ka! Nii et tund sai kohalikus pubis jätkuda. Lugesime kokku, et meie rühmas on 10st erinevast rahvusest inimesi (meid on kokku 16), nii et äärmiselt rahvusvaheline grupike. Samas rääkis õpetaja, et tal on üks grupp, kus on 10 itaallast ja 2 inimest muust rahvusest. Ütles, et talle üldse ei meeldi, sest itaallased ei oska absoluutselt grammatikat. Aga kuna hispaania ja itaalia keel on väga sarnased, siis saavad nad edukalt teeselda, et oskavad hispaania keelt:D Pubis võtsid enamus õlut, mina veini ja siis pidime klaase kokku lööma ja järjest ütlema, kuidas meie keeles öeldakse, kui klaase kokku lüüakse. No tšehhid alustasid, siis tuli Poola, siis Hispaania ja siis oli minu kord. Võite ette kujutada, et pärast seda kui ütlesin "Terviseks" kostus üle pubi suur naerupahvak. Ja muidugi siis küsimused, et "Que? What? " ja pidin kordama. Järjekordne huumoritund tänu eesti keelele. Osad tahtsid ka teist ringi jooke, mille peale õpetaja teatas, et tegelikult ta on autoga...Vot sellised toredad õppejõud on siin Hispaanias:D Mina läksin pärast esimest ringi ära, kuna pidin enda sõpradega kokku saama. Mu korterikaaslased hakkasid juba ka muretsema, et pole mind päev otsa näinud, et kas olen kuskile kadunud. Aga ei, mul oli eile ju kõige pikem koolipäev!=)

Ülikoolis ma veel endiselt aru ei saa, kuna õppejõud räägib väga kiiresti. Aga tunnid lähevad siiski asja ette, õpin uusi sõnu ning kordan keeltetunnis õpitud grammatikat. Veel üks uudis: pärast kuu aega Hispaanias viibimist ja ülikoolis käimist sain siis lõpuks ainetele registreeritud! Selleks pidin kõigest 4 korda enda teaduskonnas kohal käima. Aga no siin lähebki enamus ajast järjekordades seismise ja bürokraatia peale ja lõpuks kuuled ikka tavaliselt, et tule mõne päeva pärast tagasi või siis saadetakse sind mõne teise inimese juurde. Kes tegelikult asjast midagi ei tea. Olen avastanud, et veidike aitab taktika, et istud laua taga ja ei lähe enne ära, kui enda küsimustele vastuse saad. Ja tulebki lihtsalt istuda ja küsida, et kuidas nii ja miks ja...Siis suvatsetakse ikka natuke tööd ka teha, et su probleemile lahendus leida. Muidu on mulle mulje jäänud, et Hispaania tavaline tööpäev näeb nii välja, et hommikul ärkad. Lähed käid kuskil kohvikus söömas, siis tööle...Teed endale kohvi...Sööd õuna. Klatšid kolleegidega. Kui keegi midagi küsima tuleb, siis tuleb öelda, et ma ei tea, aga tule homme tagasi, siis juba tean. Kui lauatelefon on pidevalt punane ja telefonihelin tüütama hakkab, siis on lahendus kohe omast käest võtta: tõsta toru hargilt! Vähemalt ülikoolis käib asi nii, kujutan ette, et teistes avaliku sektori asutustes samamoodi.

Üks asi veel: PALJU ÕNNE EMM!!!!!!! Ja täna on Saral ka sünna. Nii et meie juures toimub sünnapidu-umbes 50 inimest on kutsutud. Aga olgu, peangi praegu lõpetama, kuna lähme sünna jaoks kraami ostma.

Kallistan!

Ja tulge mulle külla!=)

M.

Tuesday, October 19, 2010

Õu happy day!

Varajastel hommikutundidel kuulsin läbi une korteris mingit võõrast meeshäält(muidugi võis see vabalt ka alumiste naabrite juurest tulla, sest siin on seinad-laed-põrandad imeõhukesed). Ei lasknud ennast häirida ja magasin rahulikult edasi. Lõpuks kui ärkasin ja mõte veits selgem oli, tuli mulle meelde, et täna on ju kauaoodatud teisipäev-minu postipakikene pidi täna tulema. Krapsti üles ja tormasin suurde tuppa...Et äkki on pakk juba kohal. Pettumus oli suur, sest pakikest ei olnud:( Hakkasin juba pea norgus köögi poole tagasi minema ja seal ta paistiski: pruun kastike oranžide Eesti Posti lintidega. Sara oli paki esikusse jätnud, wiiii! Tunne oli nagu oleks jõulud varakult saabunud!=)
Vahepeal on taas üks nädal mööda läinud. Alustan siis algusest ja üritan nii palju kirja panna kui meeles on. Teisipäeval oli siis Hispaanias rahvuspüha - Dia de la Hispanidad (või Fiesta Nacional) ja seda tähistatakse ka USAS - Columbus Day. Nimelt 12. oktoober 1492 jõudis Cristopher Columbus Ameerikasse. Ja hispaanlastel oli seega jälle põhjus endale üks vaba päev võtta.

PLAZA DE ISABEL LA CATOLICA
(Kuju, kus Columbus küsib kuningannalt, kas ta tohib Ameerikasse minna)



TEEL SACROMONTESSE

Kuna teisipäevane keeletund jäi ära, otsustasin sel päeval linna avastama minna. Nimelt käisime väiksel matkal Sacromontes ja külastasime Abadia del Sacromonte't-klooster, mis valmis aastal 1610.

REISISELTSKOND
(Kerti, Jonas, Marili, Mariin, Marius, Steffen)


VÄIKE OSAKE SUUREST KLOOSTRIST

Sacromonte on linnajagu, kus algupäraselt elasid mustlased ja see on ka üks paikadest, kust flamenco on alguse saanud. Matkal käies tundsin, et Granada on ikka tõeline kultuuripärand- igal sammul näeb sajanditevanuseid hooneid ja erinevate kultuuride arhitektuuri. Üleval kloostri juures avanes meile super vaade Granadale ning kloostri vastas laiusid mäed, kus oli ka mitmeid koopiad. Jah, koobastes elavad ka inimesed! Üritasin ühte koobast ka zoomida, aga need olid tõesti väga kaugel, aga midagi jäi ikka pildile (väike vihje: kui piltide peale vajutada, siis näeb neid ka suuremalt) =)

MAJAKE SACROMONTES JA KOOPAELANIKUD MÄGEDES















Pärast mõnetunnist matkamist ülesmäge läksime Kertiga ka Alhambrasse, sest mina ei olnud seal veel käinud. Kuna oli vaba päev, siis oligi arvata, et Alhambrat külastab parajasti äärmiselt palju rahvast. Alhambras oli ka kirik, kus sain vanaemale ühe küünla põlema panna.

Kindlasti plaanin sinna veel teinekord tagasi minna, siis kui rahvast nii palju ei ole. Kui Alhambrast ära tulime jooksis üks hull tervisesportlane meile vastu - ülesmäge!!! Meil oli raskusi mäest üles kõndimisegagi, kuna tegemist on tõesti väga järsu mäega, aga tema jooksis nagu see oleks kõige igavam ja mitteväsitavam tegevus maailmas. No igasuguseid hulle leidub!:D

PINGIKE TEEL ALHAMBRASSE
(Hispaania arhitektid peavad ikka väikse kiiksuga olema, et selliseid asju välja mõelda)
Vahepeal oli jälle keeltekool. Tuleb tunnistada et meil on väga hea grupp kokku sattunud. Pärast igat tundi on positiivsed emotsioonid laes! Asi on selles, et oleme kõik algajad ja iga tund suudab keegi ikka nii pange panna, et kõigil on kõhud kõveras. Eelmine kord teatas Tšehhi poiss Majek õpetaja küsimise peale, et kas ta sööb tavaliselt oma kodus või väljas, et tema sööb tavaliselt minu juures:D Ja muidugi oli mitmeid andekaid, kes teatasid, et söögiks eelistavad nad õlut.

Neljapäeval pärast keeltetundi läksin farmatseutide barrilile pub Realejosse,mille mu korterikaaslased korraldasid. Barril tähendab, et pärastlõunal kogunetakse mõnda baari/pubisse, kus saab tantsida, sõpradega jutelda ja kesvamärjukest rüübata. Jõudsin 5 tundi pärast barrili algust ja selleks ajaks oli kogu rahvas tänavatele aetud ja politsei ukse taga. Probleem seisnes selles, et omanik ei tohtinud tegelikult sel päeval pubi avada ja sellega kaasnes talle ka trahv- 33 000 eurot. Ja mina veel arvasin, et hispaania politsei vaatab kõigele läbi sõrmede ja ei liiguta lillegi. Aga kuskilt on ju vaja palga jaoks raha teenida:D Noored tänavatel muutusid juba üsna rahutuks ja tundus, et kohekohe saan osa mässust. Kuidagi õnnestus politseil aga rahvas laiali ajada ja need kes veel sinna jäid läksid pärast politsei lahkumist tagasi pubisse. Reedel-laupäeval käisime sõpradega väljas.

REALEJO
(Sara, Pablo, Pepe, Ando, Mamen, Mariin)


Pühapäeva hommikul tegin korterikaaslastele pannakaid. Nii hea oli üle pika aja nämmusid pannkooke süüa. Päeval õppisin hispaania keelt. Õhtul käisime Mameni, Javi, Sara, Analia, Ana, Juniori ja Juniori kahe sõbraga tapaseid söömas.Sain jälle hispaania köögi osas targemaks. Aga peamine söök on neil siin ikkagi sai!:D

Eile õppisin päeval veel hispaania keelt(loe: vaatasin hispaaniakeelseid Simpsoneid). Siin on hästi hea süsteem, telekale saab subtiitrid alla panna ja lisaks veel audio keelt valida. Enamus programmidel millegipärast inglisekeelne variant on ikkagi hispaania keeles. Aga noh, pole muud öelda kui: HISPAANIA, siin ei pane enam miski imestama!:D Päeval tegi Javi pannakaid ja õhtul tegin enda nunnudele korterikaaslastele Eesti sööki- kartuliputru, kotlette ja kurgi-tomati salatit. Kõik sõid ja kiitsid. Hispaanias on väga oluline, et pärast esimese ampsu võtmist tuleb kohe kiidusõnad kokale öelda, mitte nagu Eestis, et alles pärast söömist kõik kiidavad, et toit oli hea. Õhtul vaatasime veel videosid Hispaania lihavõtetest. Siinsete inimeste jaoks on lihavõtted äärmiselt oluline püha. 7 päeva järjest toimuvad erinevad rongkäigud, kus kantakse hiiglaslikke kujusid ning lauldakse. Saate ka videost ettekujutuse, millest jutt käib:



Iga kord, kui videos näitas, kuidas suur Jeesuse või Neitsi Maarja kuju üles tõsteti, hakkasid Javi ja Mamen kõva häälega plaksutama ja sattusid kogu vaatemängust äärmiselt vaimustusse. Veel rääkis Mamen, et kui lihavõtted on, siis ta käib iga päev neid rongkäike vaatamas(need hakkavad umbes kell 5 õhtul ja kestavad kella 5ni hommikul), Javi samamoodi. Meie Analia ja Andoga vaatasime lihtsalt mõistmatult üksteisele otsa:D Muidugi tahaks kultuurilise kogemuse pärast seda vaatemängu mõned korrad näha. Aga nädal aega järjest iga päev ligi 12 tundi ühe kuju järel kõndida tundub minu rahuliku eestlaseloomu jaoks veidi liiga äärmuslik. Analia, kes on Argentinast pärit ütles, et tema käib tavaliselt paari tähtsamat vaatamas ja eriline fanaatik ta ei ole.

Praegu õpin taaskord hispaania keelt (loe: vaatan Simpsoneid!:D). Postitus sai täna eriti pikk, aga noh, ma ei ole saanud ju nädal aega kirjutada ka. Loodan, et jaksasite ikka lõpuni lugeda!=)

ÜKS UUDISHIMULIK KUTSU, KELLEST MUL ÕNNESTUS PILTI TEHA

Muchos abrazos(tõlge: palju kallisid)!

M.

Wednesday, October 13, 2010

Noticias!

Uut laadijat ootan veel järgmise teisipäevani ja seni enda arvutisse ei saa.

Aga ikka olen õnnelik=)

Side lõpp!



M.

Monday, October 11, 2010

Kõige parem päev kogu Hispaanias oldud aja jooksul!!!=)

Esiteks alustan kurbade uudistega. Mu läpaka laadija viskas sussid püsti! Lihtsalt suurepärane. See tähendab, et pean nädal aega ootama ja siis saan endale uue laadija. Selline tunne nagu oleksin just ühest oma parimast sõbrast ilma jäänud. Okei tegelikult päris nii hull ei ole, aga ilma arvutita on ikka üsna nukker, nagu oleks ülejäänud maailmast ära lõigatud. Nii et kui te minust paar päeva midagi ei kuule, siis teate, et kuuldused minu enneaegsest surmast on liialdatud! Praegu olen Natalija arvutis ja teen enne magamaminekut ühe kiire sissekande...Ja tänane postitus tuleb ilma piltideta!

Niisiis Hispaanias on praegu pikk nädalavahetus ja see tähendab, et kõik mu korterikaaslased läksid nädalavahetuseks koju Malagasse ja mina jäin üksinda enda uhkesse villasse. Kuna lätlased pidid endale veel uut korterit otsima, tulid nad mulle külla ja veetsid pika nädalavahetuse siin. Ja see nädalavahetus on ikka täielik kõhulihaste trenn olnud- nalja ja naeru kui palju!

Reedel sain siis lõpuks enda student cardi kätte, see tähendab, et olen nüüd ametlikult Universidad de Granada õpilane. Ando veel enda kaarti ei saanud, kuigi tähestiku järjekorras on tema nimi eespool. Ilmselt käivad siin asjad nii, et blondidel on eesõigus ja alles siis tegeletakse kõikide teistega. Meie teaduskonnas oli üks äärmiselt abivalmis onkel, kes ütles, et kui meil on vaja ainetele registreerida, siis ignoreeriksime lihtsalt ukse taga olevat meetritepikkust järjekorda ja marsiksime tema laua juurde. No miks ka mitte! Hakkan järjest enam hispaania keelest aru saama, eriti veel siis kui keegi aeglaselt räägib. Aga seda kommet hispaanlastel väga ei ole!:D

Reede päeval hakkas järjest sõnumeid tulema, et kas mul on õhtuks plaanid tehtud. Tundub, et Hispaanias hakkab reedeti tõeline melu pihta, nii et äärmiselt raske on otsustada, et kuhu minna, mida teha. Lõpuks otsustasin ikka enda sõpradega Adriana ja teiste juurde minna, kuna nad kolisid just uude korterisse ja olin juba ennast sinna lubanud. Sellest kujunes üks äärmiselt meeleolukas õhtu!

Laupäeval üritasin venekeelses windowsis wifit tööle saada. No üsna põnev oli, suurt midagi aru ei saanud. Nii palju jagasin, et mingid driverid on puudu, aga no senini pole mulle ülikoolis veel windowsit venekeeles õpetatud. Samuti oli laupäeval Natalija sünnipäev. Hommikul olid mõlemad lätlased üsna nukra olemisega ja tujutud. Noh, ma oleks ka kui mul elukohta ei oleks! Seega pakkusingi välja, et teeme sünna siis minu juures. Oli jälle päris kordaläinud üritus, Natalija jäi ise väga rahule ja see oligi peamine! Enne sünnapidu sai veel kõvasti nalja, kuna Dana ja Nata leidsid siis lõpuks korteri, ainus probleem seisnes selles, et seal korteris elab koer. Dana teatas, et "Well actually I have nothing against dogs, but this dog...It smells!" Tol hetkel tundus see nii naljakas, et me ei saanud naeru pidama.

Pühapäeval oli mõnus kodune tsill, sain kõik vajalikud toimetused tehtud- koristatud, pesu pestud...Lätlased said veel kõnesid, et teisi kortereid vaatama minna ja leidsidki endale parema korteri. ILMA KOERATA!:D Õhtul tegime kõik koos pitsat, mis tuli äärmiselt nämmu. Tegime veel koeranalju. Õhtu lõppes sellega, et Dana õpetas meile kõhutantsu. Olime juba päris väsinud, aga siis hakkasime muusikat kuulama, lõpuks panime Elvis Presley üürgama ja hüppasime mööda tuba ringi nagu tõsised rokkstaarid. Ma loodan, et mu naabrid mind vihkama ei hakka.

Ja nüüd jõuangi tänaseni- parim päev minu siinoldud aja jooksul! Hommik oli hommik nagu iga teine. Päeva peale oli veidi kahtlane enesetunne, ei tea kas mingi viirusepoiss luusib ringi. Nii et rüüpasin coldrexit, seejärel otsustasin veidi siestat pidada ja sliipida. Pean ikka veelkord mainima, kuidas ma siinset Hispaania elurütmi armastan! Pärast siestat ärkasin selle peale, et väljas ladistas vihma...Aga tahtsin hirmsasti Carefuri(kohalik kaubanduskeskus) minna, et endale uus laadija muretseda. Saime siis Andoga kokku, et koos bussi peale minna. Sellest ma ei hakka üldse kirjutamagi kui kaootiline bussiliiklus siin on. Ütleme nii, et jäime napilt number 5st maha ja pidime pool tundi järgmist ootama(samal ajal käis kõiki teisi numbreid ikka vähemalt kolm korda). Pärast pooletunnist ootamist tuli järjest kaks number 5 bussi...No siin on selline asi ilmselgelt täiesti normaalne! Ikkagi Hispaania ju!

Carefur on meeletult suur kaubanduskeskus(vb Eestis annaks seda võrrelda Rimiga, ainult mitmeid kordi suurem), mis müüb tooteid alates elektroonikast lõpetades riiete, mööbli ja toidukaupadega. Nii et kõik eluks vajalik on seal olemas. Peaaegu nagu kohalik hiina pood, ainult veel parem, sest kaup on kvaliteetsem, mõni asi on odavam ja samuti müüvad nad ka sööki. Ma vist ei olegi blogis maininud, et Granadas on hästi palju hiinlaste poode, kust võib ikka absoluutselt kõike leida. Märkamatult kulus Carefuris mitu tundi....Tulin siis koju ja hakkasin enda oste inspekteerima(ostsin igasugust toidukraami). Ja nüüd siis lõpuks põhjus, miks ma nii õnnelik olen: ma leidsin MEREVAIGU!!!!! No väljanägemiselt on see teistsugune, mingi lastele mõeldud disney määrdejuust, aga maitseb täpselt nagu merevaik! Huh, ma olin enda avastuse üle ikka niiiiiiiiiii õnnelik! Näete kui vähe on õnneks vaja:) Nüüd on veel vaja ainult kuskilt musta leiba hankida ja siis oleks elu lausa lill!

Nende heade uudistega lõpetangi enda sissekande!

PS. Kiire sissekanne blogi tähendas seda, et kell on 4.15 ja saan lõpuks magama.

La vida es maravillosa!

M.

Thursday, October 7, 2010

Viva España! Madrid? Malaga? Granada? Yo no lo see!!! (Neljapäev 07.10 kell 02.00)

Jälle on üks nädal mööda läinud, jube lihtsalt kui kiiresti siin aeg läheb...Selline tunne, et ei jõua kõiki asju ära teha ja kõike ära näha, mis vaja. Lisan täna veel veits pilte ka, siis tekib teil Granadast parem ettekujutus:)

Tänane päev algas siis sellega, et oleksin tundidesse sisse maganud(nagu teate, siis mu tunnid algavad alles kell 15.30). Nimelt mulle meeldib jubedalt kaua magada ja kuna siin on võimalik akende ette rauast ribikardinad tõmmata, siis on mu tuba nagu täielik koobas, kuhu ükski valguskiir sisse ei paista. Tegin silmad lahti kell 14.20 ja hiljemalt 14.50 pean uksest välja astuma, et õigel ajal enda campusesse jõuda(pool tundi mäkketõusu!). Täna oli üldse pikk koolipäev: pooleneljast kella üheksani. Sellest ei tasu muidugi rääkidagi, et tänases loengus ei saanud ma õppejõu jutust sõnagi aru. Tegelesin loengu ajal siis hoopis millega kasulikuga - õppisin hispaania keelt.

ANDRESE NIMELINE KOOLIKE

Sel nädalal algasid minu hispaaniakeele kursused. Meie rühmas on 16 õpilast ja kõik oleme algajad. Kuigi tunnid toimuvad õhtuti ja on 3 tundi jutti, on need ikka väga toredad. Meil on seal hästi rahvusvaheline seltskond: Austria, Saksamaa, Poola, Slovakkia, Taani, Küpros, Egiptus, Eesti, Norra....Esimeses keeltetunnis said välismaalased kõvasti huumorit tänu eetsi keelele. Mingi hetk õppisime ära lause "Como se dice ... en tu idioma?"(Tõlkes: "Kuidas sa ütled ... sinu keeles?"). Esimene sõna oli arbol....Saksa poiss Konstantin ütles siis ilusti ja kõlavalt "Baum", poolakatel ja egiptlastel olid ka mingid ilusad kõlavad nimed "arboli" jaoks...Ja siis küsiti minu käest. Pärast seda kui ütlesin "Puu" oli üle kogu klassi kõva naerupahvak:D Ja muidugi pidin seda veelkord kordama. Pärast küsiti juba teisi sõnu ka ja muidugi tahtsid kõik teada, kuidas hispaaniakeelsed sõnad selles naljakas eesti keeles kõlavad.

KEELTEKOOLI EES KASVAB MANDARIINIPUU

Pärast keeletundi läksin osade uute kursakaaslastega ühte hiina toidukasse tapaseid sööma: Moustafa ja Neco Egiptusest, Simon Austriast ja Konstantin Saksamaalt. Kuulsin igasuguseid põnevaid reisilugusid ja oli muidu tore:)

KEELTEKOOL-MINU KODU, TEE PEALE JÄÄV GRAFFITI


Tänases keeletunnis sai taaskord mõnusalt kõhulihaste trenni. Kuna me kõik oleme algajad siis teeme ikka päris korralikult prohmakaid ja vahepeal ei saa ikka keegi aru, millest jutt käib ja siis on nalja kui palju. Aaaa, seda ma unustasin mainida, et Hispaanias toimub algajate hispaaniakeeleõpe hispaania keeles! Täna õppisime igasuguseid tegusõnu ja mõtlesin ka, et olen tubli ja ütlen paar tükki. Näiteks bailar...Kuna keegi teine ei teadnud, mis see tähendab, küsis õppejõud, et "Mariin, como se dice bailar?" Teatasin siis rõõmsalt, et "To dance". Õppejõud ütles seepeale, et no-no, no ingleeeees, you have to show!:D Hahaaa, hispaanlased on ikka locod küll. Tantsima ma ei hakanud ja tund sai rahulikult edasi minna.

Eile õhtul käisime väljas. Javi demonstreeris enda suurepäraseid tantsimisoskuseid. Muide, ta lubas mulle hispaania kitarri ka õpetada, mis on ikka eriti kihvt, ootan juba väga! Mingi hetk läksime Granada10-i, aga siis tuli hirmus väsimus peale, nii et kaua ma ei olnud. Jõudsin juba kella 4 ajal koju. Hommikul kell 10 tulid Läti tüdrukud, et enda viimased asjad minu juurde tuua. Nimelt neil oli konflikt, enda korteriomanikuga, nii et nüüd nad otsivad uut elukohta. Seni kuni nad midagi leiavad, võivad nad siin minu juures ööbida:)

KOOLIST KOJU(Heike, Pepe, Mariin, Marius)

Mis puutub nädalavahetusse, siis olen täiesti otsustusvõimetu. Kuna Hispaanias on teisipäev vaba päev(sellega seoses tehakse ka esmaspäev vabaks) ja tuleb pikk nädalavahetus, siis lähevad kõik mu korterikaaslased koju Malagasse. Mis puutub laupäevasesse Sevilla trippi, siis otsustasin, et sinna ma ei lähe. Nüüd ongi variandid, et kas lähen samuti Malagasse Sarale külla või siis hoopis pühapäeval Pepe, Adriana(Mehhikost) ja Elisega (Prantsusmaalt) Madridi ja tulen teisipäeval tagasi. Ei tea, aga eks hommik on õhtust targem nii et otsustan parem homme. Kella 12 ajal õhtul tulid Mamen ja Javi mingilt kontserdilt koju, nad olid äärmiselt ülemeelikus meeleolus... Läksime kõik Sara tuppa(kes pidi homseks eksamiks õppima), pugisime koos jäätist ja lõkerdasime nagu locod. Lisaks õppisin jälle paar hispaaniakeelset väljendit ära, sellist mida just igas seltskonnas kasutada ei saa:D

VÄLJAS ON 32 KRAADI, MUY CALIENTE (HOT!)!

Kallistan!

M.

Sunday, October 3, 2010

Noche flamenca!

Jälle on paar päeva linnulennul möödunud...Nädala sees on koguaeg on niiiiii palju tegemist, et niisama puhkamiseks eriti aega ei olegi. Nii et nädalavahetusel olen täiega nautinud ja lihtsalt lebotanud.

Laupäeva õhtul seadsime sammud linna poole, et välja minna. Kuna mulle meenus, et minu viimane söök olid kella neljased pannkoogid ja teistel olid ka kõhud tühjad, siis läksime enne pidu tapaseid sööma. Tellisin vino de la casa(majavein) ja kõrvale saime seekord mingid väiksed lihapallikesed(mis olid tegelikult äärmiselt maitsvad), veidi friikaid ja saia....Kõht jäi endiselt tühjaks:D Eile ostsin ka kõige odavama veini, et ära proovida kuidas maitseb...hind oli 60 senti, mis on siis umbes täpselt 8 krooni...Minu hinnang on, et coca colaga kõlbab juua küll :D Eile suundusime siis järjekordsele botellonile, teised tahtsid minna Mae Westi, aga pilet oli siiski 10 EURi ja hirrrrrmus uni oli ka, nii et otsustasin parem koju magama minna. Mu kodu juures on hästi palju kebabikohti ka, nii et koguaeg kui peolt koju kõnnin on suur kiusatus kebab kaasa haarata. Aga kuulsin juba, et üks saksa poiss oli toidumürgituse kebabist saanud, nii et senini olen veel ennast tagasi hoidnud.

Jõudsin siis koduukse juurde. Hirrrrrmus unine nagu ma olin...Kell oli 3(Hispaania mõistes pidu alles siis algab) ja avastasin, et......



....olin enda võtmed koju jätnud! Meil on uks nii alt kui ülevalt lukus, nii et ei saanud isegi trepikotta sisse. No mis siis edasi? Sara oli kodus, aga ta oli niii väsinud, et ma ei tahtnud teda üles ajada, Javi oli nädalavahetuseks Malagasse läinud, Analia oli Barcelonas, üle jäi veel Mamen.....

......kes oli kuskil peol. Mis siis edasi? Ega muud kui hakkasin siis seda peokohta otsima. Jalutasin mööda tänavaid, kaarti mul loomulikult kaasas ei olnud, sest usaldan enda sisetunnet...Mis mind tavaliselt alt veab:D:D:D Jalutades tuli üks maru tuttava näoga poiss vastu, kes hakkas rääkima nagu oleksin tal vana sõber. Nimemälu on mul täiesti kaootiline, samas näod jäävad mul väga hästi meelde. Veitsa jutustasime ja siis avastasin, et olengi õige koha ees- minu kõrval helendas suuuuur silt "Gavanna", mis oligi mu sihtmärk. Põrutasin uksest sisse, leidsin Mameni ja ta sõbrad. Koht oli iseenesest päris kihvt, seal sai lauajalkat ja piljardit mängida, samas oli ka tantsuruumi, jäime mingi tunnikeseks sinna kuni lõpuks väsisid teised ka õnneks ära ja siis sain koju- enda soojasse, pehmesse, mõnusasse voodisse...

Tänane päev möödus märkamatult...Koristasin, rääkisin skype's juttu, tegin endale süüa...Täiesti tavaline Eesti toit-makaronid hakklihaga ja selle peale uuris Mamen, et mis see veel on!?!?! Et ta ei ole elu sees midagi sellist näinud...Tundsin ennast tõelise Jamie Oliverina:D Siis korraga oli juba õhtu, Ando ja Maris tulid külla...Läksime teiste eestlastega Oti ja Andrese juurde, vaatasime nende telefunkelist(Telefunkel on mingi elektroonikafirma, mis toodab ka televiisoreid, jah!) veidi jalkat. Seda on siin üldse igal pool ja hästi palju. Koju jõudsin poole12 ajal. Javi oli Malagast tagasi jõudnud, Mamen oli ka kodus. Veidi aja pärast saabusid Sara ja Cristina(Itaaliast), kes olid just Alhambras ja flamencoshowd vaatamas käinud...Tahaks ise ka seda kindlasti vaatama jõuda, kuna flamenco on Andaluusiast pärit ja seega saaks jälle killuke kultuuri...Tänase flamencoshow pilet maksis 20 EURi, kuna tegemist oli tuntud bandiga, seega lähen mõni teine kord...

EESTLASED GRANADAS



Sara ja Cristina olid kogu vaatemängust nii vaimustuses, et sellest inspireerituna toimus meie pool flamencoõhtu...Esiteks näitas Javi ühte videot, kus ka tema tantsib. Seal nad tantsivad verdialest, millest flamenco üldse välja arenes...Panen siia ka selle video, siis saate kõik ise veenduda, kui hästi Javi tantsib. Sain veel teada, et verdiales jaguneb omakorda kolmeks alamliigiks: montanieras, comieras ja üks oli veel...Javi tantsib comierast(loodan, et sai õigesti kirjutatud ka). Alates neljandast minutist(3. 56, kui täpne olla) on Javi videos...Lisaks sellele lubasin Javile, et ta saab nüüd Eestis kuulsaks, nii et vaadake ise ja näidake sõpradele ka!=)



Pärast video vaatamist, panime flamencomuusika üürgama ja hakkasime tantsima. Teised õpetasid mulle põhiliigutusi, ma ei jaganud ikka üldse matsu välja(kuigi ma olen ikka päris palju tantsimisega tegelenud)...Flamencos on 4 põhiosa, mis lähevad järjest keerulisemaks ja keerulisemaks. Javi ja Mamen tantsisid nii loomulikult nagu nad oleksid sündinud tantsukingad jalas...Sara ei jaganud ka eriti matsu välja, sest et ta on Põhja-Hispaaniast, tegimegi siis nalja, et Sara on Soomest ja mina Eestist, et me ei peagi oskama. Kell oli juba pool2 kui enda flamencoõhtu lõpetasime...Aga siis läks veel põnevamaks, Javi hakkas mulle igasuguseid pilte näitama. Flamenco ei tähenda ainult tantsu vaid ka muusikat ja laulu, nii et nägingi videot kuidas Javi bänd laulab, palju pilte erinevatest festivalidest, kus nad esinenud on, hispaania pulmadest jne. Kell 3 ütlesin, et jätkame mõni teine päev, kuna silmad ei püsinud enam lihtsalt lahti. Aga ootan juba meeletult, et saaks koos Javi sõpradega välja minna, sest et neil on kombeks niisama ka kitarri ja bändžot tinistada, tamburiini mängida ja laulda. MUY BIEN!

Aga olks, tuttuminek. Nädalavahetusel lähme Sevilla tripile, nii ootan juba!:)

KODULIFTIS (meil on neid 2)




Buenos noches, guap@s!

M.

Saturday, October 2, 2010

Laupäevahommik pannkookidega! MMMMMMMMM!

Käes on laupäev, minu jaoks algas tänane hommik kell 2, kuna eile oli reede ja sai väljas käidud ning magama sain alles kell 7.30...Aga Hispaanias on see täiesti normaalne, et välja minnaksegi kell 3 ja koju tullakse siis mingi 6-7 ajal...Tegin silmad lahti, tulin netti, nägin kuidas Orr(Inglismaalt) oli just pildi üles pannud, kus ta pizzat sööb, nii et hirrrrrmus nälg tuli peale...It was my lucky day, sest mainisin Maximilianile(Austriast), et kõht on jube tühi ja selle peale lubas ta mulle erilisi Austria pannakaid teha...Max elab õnneks minu juurest 2 minuti kaugusel, nii et läksin talle külla, sain üüberhäid pannakaid rosinatega ja peale raputasime tuhksuhkrut ja kakaod ja puuviljakonservi...NJÄMM! Nii, et kell 4 sõin siis brunchi(breakfest+lunch)...Pärast seda tulin koju, et siestat pidada...Aga siis tuli hoopis meelde, et pole blogisse ammu kirjutanud ja et peaks pilte üles laadima ja pesu pesema ja tuba koristama, nii et siestast ei tulnud midagi välja... Hetkel istungi enda rõdul, väljas on 25 kraadi, naudin vaadet ja tegelen blogikirjutamisega...Eile lubasind Adrianale(Mehhikost) ja Elisele(Prantsusmaalt), et lähen nendega kell 5 linna peale, nad tahtsid shoppama minna ja mul oleks kodu jaoks veel paari asja vaja(riidepuud ja muu selline), aga jätsin ikka vahele...


Mis siis viimastel päevadel toimunud on? Esiteks sain enda keeletesti tulemused teada, olen A1 grupis, mis on kõige madalam. Aga tulingi siia selleks, et hispaania keelt õppida=) Keeletunnid algavad järgmisest nädalast teisipäeviti ja neljapäeviti kell 18.00-21.00. Ootan juba huviga, et saaks keelt hakata õppima, siis julgen rohkem praktiseerida ka...Praegu õpin iga päev uusi väljendeid ja sõnu, aga rääkimisest on asi veel väga kaugel. Õnneks saan enamus inimestega inglise keeles ka suheldud, nii et ei ole probleemi.

Koolipäevad hakkavad mul olema kolmapäev, neljapäev ja reede kell 15.30-17.30. Võtan endale 2 ainet: International Marketing ja English for Marketing...International marketing on täiesti hispaania keeles, nii et loengus ei saanud ma eriti midagi aru. Õnneks viitsis Heike(Saksamaalt) mulle tõlkida ja seal aines on ka grupitööd, mis moodustavad 30% lõpptulemusest...Loodetavasti saan Pepega(Mehhikost) samasse gruppi, sest tema jaoks on hispaania keel piece of cake, mina võin omalt poolt häid ideid pakkuda=) Kooli juures asub ka söökla, kus saab 3 EURi eest väga korraliku kolmekäigulise lõuna...Ühel päeval oli olnud riis kastmega, liha kartulitega, puuvili, saiake ja punane vein. Jah, siin pakutakse koolisööklas toidu kõrvale veini, mis pole minu meelest iseenesest üldse paha idee!

Praegu oleme Mameniga ainult kahekesi kodus, sest Javi läks nädalavahetuseks koju Malagasse, Analia läks Barcelonasse enda poisile külla ning Sara ja ta itaallasest sõbranna Cristina läksid Erasmuse korraldatud Cordoba(üks kohalik linnake) tripile...Eile kutsusin enda sõbrad külla, õpetasin neile Bailat ja üldse oli päris meeleolukas õhtu. Andol on praegu veel üks sõbranna Eestist külas, kes õpib aasta aega Ciudad Realis, nemad ühinesid ka meiega...Õhtul helistas ka Eesti tüdruk Kerti, kes tahtis botellonile minna ja ühines ka meiega...Nii et lõpuks oli seltskonnas 4 eestlast...Peol nägime ka teisi Eesti poisse, nii et eestlaste konsentratsioon kogu rahvamassis oli lõpuks päris suur. Pepe ja Adriana ütlesid eile, et nad plaanivad Prantsusmaale Disneylandi minna, kutsusid mind kaasa...Oleks rohkem finantsi, siis ilmselt läheks:) Samuti mõtlesime, et võiks Marocosse minna, kuna ühe otsa pilet on ainult 26 EURi, aga eks näis mis saab...Samuti lubasid mehhiklased pärast jõule mulle Eestisse külla tulla, nii et emm ja iss olge valmis, et ehk tuleb pärast jõule paar mehhiklast külla!:D

ADRIANA & PEPE



Hea uudis on see, et meil õnnestus Andoga need pildid taastada, mis ta kogemata ära kustutas, nii et varsti saab ka ohtralt fotomaterjali! Ja teine hea uudis on see, et mu fotoka laadija jõudis kohale, aga ma ei ole seda veel kätte saanud. Nii et varsti saan ise ka pildistama hakata!!! Muideks, Raxu ja Gerta, võtsin täna teie pudelikesest kaks esimest silti...Pidin naerukrambid saama! I just love you, my chicas!!!:)

@ CAMBORIO




Praeguseks lõpetan, pesu sai valmis ja lähen panen selle kuivama.


P.S. Siin on niiiiiii tore!
P.S.S. Ma ei saagi praegu magama minna, sest panin enda padja pessu:D
P.S.S.S. Pidin ääre pealt just südamerabanduse saama, sest et meil on rõdu peal linnupesa ja mingi lind lendas suure hooga minu poole. Korteri omaniku arvates on see igati normaalne!Hispaania!=)

Kallistan!MMuahhh!

M.