Mesiterkoka saladused ja koogiuputus

Täna otsustasin pärast tööd kooki küpsetada. Tegelikult küpses see plaan mul juba eile, kuna nädalavahetusel Rakveres käies saime Liina käest kuhjaga õunu kaasa. Aga eile mul õnnestus korraks pikali visata ja siis kogemata kombel paar tundi magada. Nii et ärgates oli täielik porikärbse tunne ja ei olnud vähimatki soovi küpsetama asuda. Mis siis ikka, täna pidi ka Kadi mulle külla tulema ja mis võiks olla parem (ja paksustegevam) ühele kallile külalisele pakkuda, kui omatehtud õunakook.

Leidsin netist ka ühe imelise ja imeliselt lihtsa koogiretsepti. Muidu olen eluaeg teinud õunakooki ühe nõukaajast pärit "Vanaema õunakoogi" retspeti järgi. Kuna see igivana kokaraamat on aga Tartus vanemate juures, siis pean leppima uuema aja kraamiga ja netiretseptidega. Kes nüüd retsepti ei viitsi lugeda, siis jätke vahele. Aga seda ma ütlen juba ette, et tulemus tuli vägagi ilus ja viis keele alla.

Retsept ise on järgmine:

500-600 g õunu

150-200 g suhkrut

pisut soola

1kl petipiima või kooresegust hapupiima

180 g jahu (poole koguse asemel võib kasutada kaerahelbeid)

1/2 tl söögisoodat

vormi määrimiseks võid ja riivsaia (võib vabalt vormi lihtsalt õlitada, ei jää midagi kinni)

2 muna

1. Õunad koorida ja lõigata väikesteks tükkideks.

2. Munad vahustada suhkruga, lisada hapupiim, pisut soola, söögisoodaga segatud jahu* ja õunatükid.
3. Tainas panna võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud lahtikäivasse koogivormi ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus umbes 20-25 minutit.

* Meisterkoka saladus nr. 1 - mina panen alati poole koguse jahu asemel kaerahelbeid - tuleb palju tervislikum

ÕUNAKOOGIKE:

Igatahes tuli see kook nii maitsev, et OJ tellis, et ühe kohe veel teeksin. Ja noh muidugi enne seda olin ka teinud pastat lihapallidega ja soolakurki, mille peale OJ teatas, et see näeb välja ja maitseb nagu restoranisöök. Noh eks ma olen ema toidutegemisoskusest üht-teist kõrva taha pannud ja hea tujuga tulevad ju ikka maitsvad söögid.

Noh veel kooki pidin tegema ka põhjusel, et piim oli üleeilse kuupäevaga ja OJ ei tahtnud kohe üldse, et see raisku läheks, sest homme läheme kodust ära. Ja teinekord on mul kombeks ka enda kallitele töökaaslastele midagi küpsetada, nii et tundub, et homme neil jällegi veab.

Aga kuhu siis homme minek on? Teeme pika nädalavahetuse ja läheme Saaremaale. Aga sellest kirjutan pikemalt juba järgmises postituses.

Uus algus

Nagu mu viimase postituse pealkiri lubas, siis iga lõpp on millegi uue algus. Ja nüüd olen jõudnud sinnamaale, kus tahaksin taaskord algust teha kirjutamise ja blogipidamisega. Seda peamiselt põhjusel, et endal püsiks ka meeles kogu see kirev elu, mis elatud on. Ja tegelikult mulle on alati kirjutada meeldinud:) Inspiratsiooni sain taaskord sellest, et loen ise mitmeid erinevaid blogisid ja olen seal väga vahvaid postitusi lugenud.

Kuna mu sõbrad teavad, et ma ei püsi pudeliski paigal ja kui vähegi võimalik, siis liigun igalpool ringi, siis on tekkinud mälestusi ikka meeletult palju. Oleks ju hea mõne aasta pärast olnule tagasi vaadata ja rõõmsaid mälestusi meenutada:) Kuna igapäevaselt on emotsioone ja uut palju, siis kipub kõik ikka unustuste hõlma vajuma.

Käesolevat blogi pidasin aastal 2010/2011, kui veetsin vahetussemestri välistudengina Lõuna-Hispaanias, Granadas. See elumuutev kogemus tegi must kindlasti selle inimese, kes ma praegusel hetkel olen ja seetõttu leidsingi, et see oleks ainuõige mõte enda blogi just siin jätkata. Ehk siis on võimalus huvilistel täpsemalt lugeda minu põnevast elust Granadas ja minuga juba minevikust rohkem tuttavaks saada:) Aga mis siis ikka, eks hakkan ühest otsast pihta ja vaatan, kuidas sel korral mu armsal blogikesel minema hakkab. Teemasid jagub seinast seina - erinevad reisid, igapäevaelu, kokkamine, ürituste korraldamine, loomad, mõtted elust, motivatsioon jms. You name it, I got it!;)