Noniii, vahepeal oli väike paus blogikirjutamises minu Eestis viibimise tõttu. Eestis oli igati mõnus ja hea, kuigi tuleb tunnistada, et 3 kuu jooksul suurim uudis oli see, et Lõunakeskuses avati McDonalds ja mis ma veel märkasin, et Cinamoni juures on nüüd pikalt tühjana seisnud söögikohad uuesti avatud. Aga muidu oli üsna same old, kuid samas on ju hea koju tulla, kui tead, et midagi ei ole muutunud:) Nii tore ja hea soe tunne oli jälle kõiki näha.
Nüüd siis aga olen juba nädalake tagasi Granadas. Seekord ei tulnud ma üksi, vaid võtsin kolm hullu tüdrukut endaga kaasa - Rahel, Annu ja Kadi. Neil tuli eksprompt mõte, et tuleks Hispaaniasse, mõeldud-tehtud ostsime piletid ja asusime siiapoole teele. Kuigi pärast seda kui pidin tagasi Eestisse tulles Milano lennujaamas 15 tundi passima vandusin endale, et ei oota enam kunagi nii kaua lennujaamas, siis kuu aja pärast olin selle jubeduse juba unustanud ja veetsime ikkagi Norras Rygge lennujaamas öö. Soovitan soojalt, seal on Wifi ja isegi külm ei hakanud öösel. Ja hommikul oli eriti meeldiv äratus. Turva tuli seisis kõrvale ja ütles mahedalt "It's time to wake up now..." Palju parem kui pinisev äratuskellahelin igatahes...Panen selle enda heade lennujaamade listi.
Malagasse saabudes paitas meid meeldiv päike ja mõnusalt soe oli. Seal külastasime kohalikku Mäkki ja siis bussiga Granada poole edasi. Granadasse jõudes olin ma ära unustanud, et miskaudu täpsemalt kodu poole liikuma peaks, aga usaldasin sisetunnet( & liiklusmärke) ja pärast tunniajast jalutuskäiku ja chicadega mandariiniraksus käimist jõudsimegi lõpuks kohale. Selleks ajaks olin juba üle 30 tunni reisinud ja enesetunne oli ka vastav- üsna räbal. Lootsin seega et mõni tuttav tänaval vastu ei tule, sest viimane asi, mis veel puudus oli see, et peab kellegagi hispaania keeles rääkima hakkama. Siiski-siiski põrkasime ka mitme sõbraga kokku, täielik Murphy!
Mu ülinunnud korterikaaslased olid meile hispaaniapärast toitu teinud, et teised ka proovida saaks. Selleks ajaks kui kohale jõudsime oli enamus aga juba otsas, sest tulime hiljem, aga kohalikku tortillat saime ikka proovida. Ja nii hea meel oli jälle kõiki näha. Neljapäev, reede, laupäev möödusid üsna kiirelt. Laupäeval tegid poisid meile süüa- kanapastat, mis viis keele alla. Loomulikult tutvustasin chicadele ka kohalikke pidusid. But what happens in Granada stays in Granada, nii et polegi sel teemal midagi pikemalt rääkida:D
Pühapäeval viisin chicad turule. Enne turuleminekut õpetasin neile ka peamise lause selgeks, mida küsida tuleb "Cuanto cuesta?". Turg oli nagu ikka, kõik müüjad kisasid täiel häälel miramiramira uneurouneurouneuro ja see oli tõesti nagu katkikläinud grammofon...Vahepeal pidasid ainult poolesekundilise pausi et õhku tõmmata ja siis jätkus karjumine. Nii et võib arvata, et turult lahkusime taaskord peavaluga. Ja tüdrukud said ka hispaaniakeele veidi selgemaks. Kadi rääkis turul juba päris soravat hispaania keelt, kerge eesti aktsendiga. Nimelt olime siis ühe leti ees, kust Kadi endale just midagi head oli leidnud ja küsis siis minult, et kuule, mis ma ütlema pidingi? Mina küsisin talt vastu, et "Tahad osta vä?" ja selle peale Kadi pööras müüja poole ja teatas kõva selge häälega "Tahhadostaavää?" Meie saime jälle kõva kõhutäie naerda ja müüja ei saanud kohe mitte kui midagi aru. Kadil on ikka annet keelte õppimise peale:D
Turul olles saime ka tõelise ime osaliseks - lund hakkas sadama! Ehk siis kätte oli jõudnud talv. Enne meie saabumist oli nädal aega täielik suveilm olnud ja nüüd siis selline üllatus, taaskord Murphy! Palmid & lumi. Muidugi pidime selles lumesajus pool tundi bussi ootama, nii et kojujõudes läks kohe suuremaks ravimiseks. Kuna laupäeval tegid poisid meile süüa olime suure suuga lubanud, et pühapäeval on meie kord pannkooke teha. Selle kasuks et igapühapäevane eestlaste pannkoogipäev toimuks minu juures rääkis ka see fakt, et mul on kodus millegipärast 7 panni. Nende kõigi funktsioonist ma küll veel aru ei ole saanud, aga panustaks sellele, et siis saab nõudepesu võimalikult kaua edasi lükata. Chicad ka imestasid, et kuidas ma hakkama saan siukses segaduses. Ükspäev koristasime kõik koos köögi nii ära, et kõik lausa läikis ja nii hea oli vaadata. Järgmisel päeval ei olnud puhtusest aga loomulikult midagi järel.
Nüüd siis aga tagasi pannkoogiküpsteamise juurde. Turult saabudes tahtsime hirmsasti väikse siesta teha. Ja siestast ärkasime selle peale, et Kerti & Ott astusid tuppa sisse ja ajasid meid üles. Mõne aja pärast lisandusid ka teised eestlased ja hakkasime kõik koos pannakaid küpsetama. Või noh asi nägi rohkem nii välja, et Ott tegi taigna ja Kerti küpsetas:D Tulemus oli aga super ja kõik said pannkookidest kõhu mõnusalt punni:)
Esmaspäeval oli ilm kardinaalselt muutunud. Kätte oli jõudnud taaskord suvi. Käisime linna peal, erinevatel vaateplatvormidel ning vahepeal oli nii palav, et olime lühikeste varrukatega.
Tegime väikse Albaycini tiiru, nautisime vaadet Alhambrale ja linnale ja käisime tapaseid söömas. Nii et saime ühe päevaga kõik turistikad ära tehtud ja linnukesed kirja. Esmaspäeva õhtul oli mõnus kodune chill ja tuli tõdeda, et käes on viimane õhtu. Ükskõik kui kaua ma neid tüdrukuid ka ei näe, aga alati kui kokku saame on kõik ikka nagu vanasti. The best things never change!
Teisipäeval oli kätte jõudnud kevad. Õues oli kevade lõhna ja linnud laulsid igalpool. Tüdrukud tegid veel viimased shopingud, et koju hispaaniapärast kraami kaasa osta ja meeleolu oli juba veits nukker. Käisime Raheliga ka sidruni - ja mandariiniraksus. Tulid vanad head ajad meelde, kui sai Paldiskis õunaraksus käies hobuse eest joostud:D
KÄRBUSKID
Teisipäeva õhtul kell pool2 läks buss Madridi poole, võtsin Oti kaasa ja saatsime minu nunnukesed bussijaama ja jalutasime pärast tagasi. 5 päeva koos kõige ägedamate plikadega läksid ikka meeletult kiiresti. Sai mõnusat kõhulihaste trenni koguaeg, sest nalja oli ja seda oli palju! Ootan juba, millal Tallinna tulen ja siis kindlasti ka teile külla Kärbusk, Kats ja Annu! Seni lepin aga selle ägeda plakatiga, mis te mulle seina peale jätsite:D
Kolmapäeval üllatas Granada mind sügisega. Terve päev sadas vihma. Nii et saingi kõik neli aastaaega nelja päeva jooksul nähtud. Mis siis veel uut? Pärast tagasitulekut on hispaania keel tunduvalt halvemaks läinud, kuna Eestis olles ei saanud ma seda üldse praktiseerida. Samas arvas Javi ikkagi, et ma räägin väga hästi hispaania keelt:D Ja no kui native speaker ikka ütleb, siis pean ju teda uskuma! Täna käisin ka koolis, saime teada, mis teemad eksamisse tulevad ja nägin ka sõpru, keda ammu polnud näinud. Õhtul rääkis Ando head nalja, et tema naabrid olid nende peale kaevanud. Põhjuseks oli see, et öösiti põrgatab keegi palli, tõmbab WCs vett ja prindib ja seega ei saa naabrid allkorrusel magada...Ma ju olen koguaeg rääkinud, et siin on seinad papist, nii et nüüd siis selle kohta ka tõestus. Praegu on kell pool3 öösel ja minu naaber teiseltpoolt seina hakkas taaskord läbi une ümisema. Hispaanias elamise võlud!=)MINU JÕULUD
Nüüd siis aga olen juba nädalake tagasi Granadas. Seekord ei tulnud ma üksi, vaid võtsin kolm hullu tüdrukut endaga kaasa - Rahel, Annu ja Kadi. Neil tuli eksprompt mõte, et tuleks Hispaaniasse, mõeldud-tehtud ostsime piletid ja asusime siiapoole teele. Kuigi pärast seda kui pidin tagasi Eestisse tulles Milano lennujaamas 15 tundi passima vandusin endale, et ei oota enam kunagi nii kaua lennujaamas, siis kuu aja pärast olin selle jubeduse juba unustanud ja veetsime ikkagi Norras Rygge lennujaamas öö. Soovitan soojalt, seal on Wifi ja isegi külm ei hakanud öösel. Ja hommikul oli eriti meeldiv äratus. Turva tuli seisis kõrvale ja ütles mahedalt "It's time to wake up now..." Palju parem kui pinisev äratuskellahelin igatahes...Panen selle enda heade lennujaamade listi.
MEIE NELJATÄRNI HOTELL OSLO LENNUJAAMAS
(Bassein oli puudu, muidu oleks 5 tärni)
(Bassein oli puudu, muidu oleks 5 tärni)
Malagasse saabudes paitas meid meeldiv päike ja mõnusalt soe oli. Seal külastasime kohalikku Mäkki ja siis bussiga Granada poole edasi. Granadasse jõudes olin ma ära unustanud, et miskaudu täpsemalt kodu poole liikuma peaks, aga usaldasin sisetunnet( & liiklusmärke) ja pärast tunniajast jalutuskäiku ja chicadega mandariiniraksus käimist jõudsimegi lõpuks kohale. Selleks ajaks olin juba üle 30 tunni reisinud ja enesetunne oli ka vastav- üsna räbal. Lootsin seega et mõni tuttav tänaval vastu ei tule, sest viimane asi, mis veel puudus oli see, et peab kellegagi hispaania keeles rääkima hakkama. Siiski-siiski põrkasime ka mitme sõbraga kokku, täielik Murphy!
MEIE VIIETÄRNI HOTELL GRANADAS (loe: minu tuba)
Mu ülinunnud korterikaaslased olid meile hispaaniapärast toitu teinud, et teised ka proovida saaks. Selleks ajaks kui kohale jõudsime oli enamus aga juba otsas, sest tulime hiljem, aga kohalikku tortillat saime ikka proovida. Ja nii hea meel oli jälle kõiki näha. Neljapäev, reede, laupäev möödusid üsna kiirelt. Laupäeval tegid poisid meile süüa- kanapastat, mis viis keele alla. Loomulikult tutvustasin chicadele ka kohalikke pidusid. But what happens in Granada stays in Granada, nii et polegi sel teemal midagi pikemalt rääkida:D
ANNU, KATS, RAXU, MANNU
Pühapäeval viisin chicad turule. Enne turuleminekut õpetasin neile ka peamise lause selgeks, mida küsida tuleb "Cuanto cuesta?". Turg oli nagu ikka, kõik müüjad kisasid täiel häälel miramiramira uneurouneurouneuro ja see oli tõesti nagu katkikläinud grammofon...Vahepeal pidasid ainult poolesekundilise pausi et õhku tõmmata ja siis jätkus karjumine. Nii et võib arvata, et turult lahkusime taaskord peavaluga. Ja tüdrukud said ka hispaaniakeele veidi selgemaks. Kadi rääkis turul juba päris soravat hispaania keelt, kerge eesti aktsendiga. Nimelt olime siis ühe leti ees, kust Kadi endale just midagi head oli leidnud ja küsis siis minult, et kuule, mis ma ütlema pidingi? Mina küsisin talt vastu, et "Tahad osta vä?" ja selle peale Kadi pööras müüja poole ja teatas kõva selge häälega "Tahhadostaavää?" Meie saime jälle kõva kõhutäie naerda ja müüja ei saanud kohe mitte kui midagi aru. Kadil on ikka annet keelte õppimise peale:D
KÄISIME GETOS
Turul olles saime ka tõelise ime osaliseks - lund hakkas sadama! Ehk siis kätte oli jõudnud talv. Enne meie saabumist oli nädal aega täielik suveilm olnud ja nüüd siis selline üllatus, taaskord Murphy! Palmid & lumi. Muidugi pidime selles lumesajus pool tundi bussi ootama, nii et kojujõudes läks kohe suuremaks ravimiseks. Kuna laupäeval tegid poisid meile süüa olime suure suuga lubanud, et pühapäeval on meie kord pannkooke teha. Selle kasuks et igapühapäevane eestlaste pannkoogipäev toimuks minu juures rääkis ka see fakt, et mul on kodus millegipärast 7 panni. Nende kõigi funktsioonist ma küll veel aru ei ole saanud, aga panustaks sellele, et siis saab nõudepesu võimalikult kaua edasi lükata. Chicad ka imestasid, et kuidas ma hakkama saan siukses segaduses. Ükspäev koristasime kõik koos köögi nii ära, et kõik lausa läikis ja nii hea oli vaadata. Järgmisel päeval ei olnud puhtusest aga loomulikult midagi järel.
PÄRAST KÜLMA JALAVANNIS
Nüüd siis aga tagasi pannkoogiküpsteamise juurde. Turult saabudes tahtsime hirmsasti väikse siesta teha. Ja siestast ärkasime selle peale, et Kerti & Ott astusid tuppa sisse ja ajasid meid üles. Mõne aja pärast lisandusid ka teised eestlased ja hakkasime kõik koos pannakaid küpsetama. Või noh asi nägi rohkem nii välja, et Ott tegi taigna ja Kerti küpsetas:D Tulemus oli aga super ja kõik said pannkookidest kõhu mõnusalt punni:)
Esmaspäeval oli ilm kardinaalselt muutunud. Kätte oli jõudnud taaskord suvi. Käisime linna peal, erinevatel vaateplatvormidel ning vahepeal oli nii palav, et olime lühikeste varrukatega.
KOHALIKUD TAHTSID MEIEGA PILTI TEHA
Tegime väikse Albaycini tiiru, nautisime vaadet Alhambrale ja linnale ja käisime tapaseid söömas. Nii et saime ühe päevaga kõik turistikad ära tehtud ja linnukesed kirja. Esmaspäeva õhtul oli mõnus kodune chill ja tuli tõdeda, et käes on viimane õhtu. Ükskõik kui kaua ma neid tüdrukuid ka ei näe, aga alati kui kokku saame on kõik ikka nagu vanasti. The best things never change!
VAADE LINNALE
Teisipäeval oli kätte jõudnud kevad. Õues oli kevade lõhna ja linnud laulsid igalpool. Tüdrukud tegid veel viimased shopingud, et koju hispaaniapärast kraami kaasa osta ja meeleolu oli juba veits nukker. Käisime Raheliga ka sidruni - ja mandariiniraksus. Tulid vanad head ajad meelde, kui sai Paldiskis õunaraksus käies hobuse eest joostud:D
KÄRBUSKID
Teisipäeva õhtul kell pool2 läks buss Madridi poole, võtsin Oti kaasa ja saatsime minu nunnukesed bussijaama ja jalutasime pärast tagasi. 5 päeva koos kõige ägedamate plikadega läksid ikka meeletult kiiresti. Sai mõnusat kõhulihaste trenni koguaeg, sest nalja oli ja seda oli palju! Ootan juba, millal Tallinna tulen ja siis kindlasti ka teile külla Kärbusk, Kats ja Annu! Seni lepin aga selle ägeda plakatiga, mis te mulle seina peale jätsite:D
K.A.R.M.
Täiendan veel veidi enda postitust. Käisin täna enda keelesertifikaadil järgi ja sain tulemuseks 9 punkti 10st, super!=)
TUBLI VIIELINE ÕPILANE MARIIN KEELTEKOOLIS
Ja lõpetuseks ütlen vaid seda: "Ole väga rahulik! Kuuled vä, võta kokku nüüd ennast!":D
Kallid!=)
M.
