Waiting for the end!

Noniinoniinoniii...Eksamid tehtud, päike paistab, tuju hea. Okei noh, tegelikult on lugu nii, et hetkel on küll jube väss peal, aga võtan ennast kokku ja teen ühe blogisissekande ikka rahva tungival nõudmisel...Üritan veel viimaseid päevi kogu seda ümbruskonda siin nautida, et siis miinus kahekümnekraadisesse külma tagasi tulla. Hakkabki Granadas oldud aeg otsa saama. Pool aastat on läinud nigu niuhti, aga siin saadud kogemused, sõbrad ja fiiling jäävad alles elu lõpuni! Viimasel ajal on olnud hästi palju ärasaatmisi ning armsaks saanud inimesed hakkavad järjest Granadast lahkuma ja teada värk, et mulle ei meeldi hüvastijätud, aga samas kellele meeldiks...Lihtsalt üks paratamatu osa sellest Erasmuse värgist. Paar korda olen juba pisaraid ka poetanud. Essat korda siis kui Analia ära Londonisse läks, teist korda siis kui enda asjad pidin kokku pakkima ja kogu kraami enda toa seintelt kokku korjama. NIUTS! Samas olen ikka endiselt positiivne ja tean, et tulen siia veel ükskord tagasi(ehk juba varsti:P) ja armsakssaanud sõpru näen ikka veel kindlasti!=)

Nüüd siis aga viimaste päevade tegemistest. Esmaspäeval käisime korterikaaslastega veel viimast korda kõik koos väljas, sest kolmapäeval pidi Analia ära minema. Selle lõigu pühendaksingi Analiale. Tema esmaspäeva õhtu kujunes järgmiselt: pärast seda kui ta oli tungivalt nõudnud, et me Bailat mängiksime (kuigi pärast esimest Bailamängu vandus ta mulle, et ta ei mängi seda enam MITTE KUNAGI) käisime läbi Chupiteriast, Analia jooksis politsei eest, igal võimalikul hetkel viskas ennast põrandale pikali, tantsis baarileti peal, rääkis ainult inglise keeles - absoluutselt kõigiga, tantsis nagu pöörane jne. Teised korterikaaslased ütlesid, et kunagi oligi Analia selline, aga nüüd ta on tunduvalt maha rahunenud. Aga selline on siis üks minu kõige ägedamatest korterikaaslastest!=)

TEISIPÄEVAHOMMIKUNE VAATEPILT VANNITOAS:
Analia läätsed ujusid pitsides:D

Kolmapäev hommikul tegin Analiale lehva-lehva, oli kurb. Kolmapäeval oli siis ka minu teine ja ühtlasi ka viimane eksam Hispaanias. Kogu eksam oli hispaania keeles ja megaraske. Kooli jõudsin veits enne eksamit, et garanteerida endale hea istekoht. Saingi täpselt Pepe taha istuma. Pepe rääkis, et Mehhikos on eksamitegemine palju lõbusam. Enne eksamit nimelt pidi mingi ta sõber jumalast närvitsema, lauast kinni hoidma ja seda raputama ja karjuma:D Ja siis kui õppejõud uksest sisse astub hakkavad kõik karjuma, et "Appi!!!" ja suht paanikaosakond läheb lahti. Võib ka nii:D Kolmapäeva õhtul oli meie juures hispaania õhtusöök, mille mu korterikaaslased olid mõnusalt valmistanud - ja nad tegid mu lemmikuid kroketeid ka, sain retsepti endale nii et Eestis üritan raudselt teha neid!=)

Neljapäeval käisime koos Raquelitaga comedoris söömas, tahtsin talle ka näidata, kuidas Hispaania koolisööklas süüa saab. Seekord olid siis menüüs eelroaks pizza ja kroketid värske salatiga, pearoaks kanafilee friteeritud juurviljadega ja magustoiduks banaan. Selle kõige kõrvale sai veel punast veini ja ühe saiakese ka. Ja kogu see maitsev söök oli kõigest 3 EURi. Majandusteaduskonna söökla võiks küll eeskuju võtta:D Pärast seda läksime juba parki päevitama, kus tuli üks eriti nunnu kuldne retriiver meiega mängima ja kaks üldse mitte nunnut Maroko tüüpi, kes meile lõpuks nii pinda käisid, et pidime enda asukohta vahetama. Isegi see ei aidanud, et rääkisime neile, et me oleme Eesti maffiast ja meil on alkoholiprobleemid. Teised eestlased olid päeval Sierra Nevadasse läinud ja õhtul tuli meil ka ekspromtmõte, et reedel liitume nendega.

PARQUE DE TRIUNFO

Mõeldud-tehtud. Reedel kell 10 istusime bussis, mis viis meid Granadast Sierra Nevadasse. Kaasas lumelauad, sööki, hulgaliselt vett, mõnus seltskond ja ootusärevus. Terve bussitee hoidsin silmi kinni, sest ühele poole jäi lihtsalt kuristik ja pärast Gran Canariat ei seedi ma üldse mägedes sõitu. Bussijuht oli aga suht hulljulge, kimas suht suure hooga ja kurve võttis ikka ka mõnuga. Lõpuks jõudsime üles mäkke ja siis oli sellest bussisõidust ikka süda üsna paha. Ühel meist oli isegi nii paha, et nii kui bussiuksest välja sai pani kohe mingi tara äärde jooksu ja näpud kurku, nimesid ma siinkohal ei nimeta...Bussist maha astudes ootasid meid kohe tsurkad, kes üritasid meile päikseprille, mütse ja kindaid maha ärida. Thanks, but no thanks! Lõpuks saime enda lauariided laenutatud, lauad olid ka olemas ja siis hopshops mäele. Üks eriti mõnus ja chill päev oli.

MINU LEMMIKASEND LUMELAUATADES

Neljapäeval olid teised kõrgeima mäe tipust isegi Aafrikat näinud. Sierra Nevada on siis üle 3 km kõrge, selge ilmaga näeb päris kaugele. Reede õhtul toimus Pepe juures minu, Adriana, Ando ja Pepe lahkumispidu. Palju rahvast oli kohale tulnud, tulid Erasmuse algusajad meelde, ja eriti hea meel oli kõiki näha. Teised tsillisid edasi kluppi, aga väsitav päev mäel oli oma jälje jätnud, nii et koju jõudes jäin ilmselt enne magama, kui pea patja puudutas.

RAHEL, OTT, MARIIN

EESTLASED MÄGEDES

NÄOST ÄRA PÕLENUD MANN

KÄRBUSKID

Laupäeval käisime miradoril päikeseloojangut nautimas, õhtul saime hispaania keele grupi omadega kokku, oli jälle äärmiselt meeleolukas õhtu.

SUNSET IN GRANADA

PÜÜDSIME PÄIKSE KINNI

Pühapäeval läks järgmine Eesti chica Kerti ära koju:( Tegime ka enda viimase pannkoogipühapäeva. I'm gonna miss it! Ok kell on juba palju, nii et keeran ära unesid vaatama.

SMILE!=)

Buenas noches!

Ma põimin käed ümber elu
Et hoida, mis hoidmist on väärt
Pakin kaasa lemmiku lelu
Jalutades mööda maailma äärt
Ma oma samme ette ei karda...
Juhtub kõigiga nii halba kui head
Lasen rõõmul end alati kanda
Püüdes naeru, mis andestab vead!


M.