Friday, May 28, 2010

"Life is too short to drink bad wine."

Täna oli väike veini ja hallitusjuustuõhtu. Pean tunnistama, et mida aasta edasi, seda enam olen hakanud hindama veine. Mõned aastad tagasi ei saanud ma aru ei veinigurmaanidest või üldse inimestest, kes suutsid hallitusjuustu süüa. Minu jaoks oli vein hapu lurr ja hallitusjuust haises nagu kellegi liiga kauaks jalga unustatud sokid. Nüüd naudin aeg-ajalt mõnusat punast veini koos hallitusjuustuga. Praegune vaieldamatu lemmik on Gran Castillo Tempranillo, mis on pärit Hispaaniast, Aragoni piirkonnast . Ma fännan selliseid mõnusaid poolmagusaid punaseid veine ning Gran Castillo on täpselt üks nendest. Täna proovisin taaskord Hispaaniast Valencia piirkonnast pärit veini M de Murviedro. Iseenesest oli Valencia mõnus linnake ja kui nüüd meenutada, siis oli seal piirkonnas tõesti palju igasuguseid istandusi, aga sel ajal kui seal käisin, ei osanud nendele sellist tähelepanu pöörata. Nii et ootasin sellest veinist midagi head. Kümnepallisüsteemis hindaks seda 6ga....

Vein oli selline veits hapukas, veidi mustsõstra maitsega. Mulle meeldivad ikka sellised magusamapoolsed. Aga mis veiniekspert ka mina olen, võin ainult öelda, mis mulle meeldib ja mis mitte. Sellesmõttes imetlen näiteks Mathiast, kellel on veinide vastu tõsine passion. Tema ette võib panna kümme erinevat veinipokaali ning ta teeb puhtalt lõhna järgi kindlaks, mis aastakäigu ning piirkonna veiniga tegu on. Paar aastat tagasi käisin ka veinikoolitusel, seal õppisin põhilisi veinisorte, sain selgeks et chardonnay on hele viinamarjasort ja cabernet savignon on tume sort ja sain ka teada, et enamus veine on poolkuivad või kuivad. Aga ega suurt sellest koolitusest enam ei mäleta, kunagi tulevikus kui juba karjäärimutt olen, võiks tegelikult veinimaailmaga lähemalt tutvust teha:P

Mis siis veel huvitavat? Tänane päeva pärl tuli kindlasti mu vanaemalt! Nimelt kui olin talle enda järgmise nädala plaani ja ajakava ette vuristanud, teatas ta : "Üks ora tules ja üks ora perses". Selle peale tegin suured silmad ja küsisin, et "Misassssja?". Sellele järgnes loomulikult suur naerulagin ja vanaema ütles, et vanal ajal öeldi niiviisi nende kohta, kellel koguaeg kiire on. Noh, eks tal ole ka õigus, lasen ringi nagu orav rattas. Aga samas, kes teeb see jõuab! Ma ei oskagi ilma tegevuseta pikalt olla. Kui ära väsin, on vaja kosutavat 12 tunnist und ja siis saan jälle samas tempos edasi lasta:) Aga nüüd ongi aeg ära tudule minna...Eks katsun varsti jälle postitada!

M.

3 comments:

  1. Et sa läksid nagu normaalse juustu pealt jalga unustatud sokkide peale üle!?

    ReplyDelete
  2. :D:D:D
    Mõlemat juustu söön ikka. Aga mai tea, see pole enam mu jaoks sokihais, vaid hallitusjuustu meeldiv aroom:D

    ReplyDelete
  3. See mees kes sinu omale saab peab küll õnnelik olema, kui sa nimetad tema sokihaisu aroomiks! :D

    ReplyDelete