Muy bien!

Käes on minu neljas päev ühes maailma kõige kihvtimas linnas...Järjest enam tekib tunne, et olen vales riigis sündinud. Siin on kõik täpselt nii nagu peab- hetkel naudin rõdul hommikusööki(jah, kell on 14.00), vaatan kuidas kohalikud töölt kodu poole tõttavad, et siestat pidada, kuulan head muusikat...Ma lihtsalt arrrrrrmastan seda, et teen hommikul silmad lahti ja saan rõdule astuda, et mõnusat mägede õhku sisse hingata....Täna olen ühtlasi viimast päeva Ando ja Rafiki juures, sest et: MA LEIDSIN ENDALE KORTERI!!! Siin on igalpool tuhandeid kuulutusi üleval, vaja on vaid number võtta ja helistada. Aga tahtsin just ühte kindlasse korterisse ning sinna ka sain! Vaade terrassilt on lihtsalt super – näen kogu kesklinna ning MÄGESID! Siin on üldse kogu linn mägedega ümbritsetud...

VAADE MÄGEDELE

Minu tuba on suht pisike, aga siis ei olegi vaja talvel niipalju kütta. Siin pidi talvel külmaks minema , isegi lund võib tulla, kuna siin kõrval on kohe Sierra Nevada, üks kõrgemaid mägesid Hispaanias. Sierra Nevadas asub ka suusakuurort, kuhu tahaks kindlasti jõuda...=)


Paar viimast päeva on päris tegevusrohked olnud. Teisipäeval käisime infominutites, kus saime kõik vajalikud dokumendid ära antud. Algul oli muidugi meeldiv üllatus, et loeng on hispaania keeles. Kuid kuskil 10 minutit pärast algust räägiti kogu jutt ikka inglise keeles ka. Pärast infominuteid käisime enda teaduskonnas, et lisainfot saada, et mis siis edasi. Siia saabudes, saime teada, et õpime hoopis "Work sciencet" mitte "Economicsit" ehk siis järjekordne meeldiv üllatus! Tahtsime meie kordinaatoriga rääkida, et kuidas ainetele saame registreerida, aga muidugi ei olnud kedagi kontoris. Hispaania! Üldiselt on inimesed ikka väga sõbralikud, näiteks üks töötaja oli valmis meiega teise teaduskonda, mis asus hoopis teises majas, et meile näidata, kus internetti saame. Edasi läksime linna peale WIFIt otsima. Võite kolm korda arvata, kas me selle ka leidsime!?! No ei. Esiteks oli siestaaeg ja teiseks ei ole Hispaanias pooltki nii arenenud internetivõrgustik nagu Eestis. WIFIt otsides kaotasime ajataju, nii et saime kell 7 koju, aga pool8 oli vaja juba filmiõhtul olla- Campus Fuentenuevas näidati hispaania filmi “Una casa de locos”, mis pidi subtiitritega olema . Enne filmile minekut panime enda meisterkoka oskused proovile, keerasime 10 minutiga päris maitsva sooja söögi kokku ja siis hopshops filmile. Kui kohale jõudsime olid tunnid juba alanud...Või noh, film oli juba peal ja saal puupüsti täis, nii et meid ei lastud sisse. Aga seal oli teisigi, kes ukse taha jäid, nii et hakkasime plaani pidama, et mis edasi...


...edasi sai see, et meid lasti ikka filmi vaatama. Tore üllatus oli taaskord see, et film oli hispaania keeles, HISPAANIAKEELSETE subtiitritega. Kestis umbes täpselt 2 tundi, vahepeal oli isegi huvitav, see osa kui nad inglise keeles rääkisid, aga muidu jälle omamoodi kogemus, vaadata kaks tundi filmi, millest midagi aru ei saa...Sealt saime ka uusi tuttavaid- Ungarist, Saksamaalt, Lätist, Inglismaalt...Väga rahvusvaheline seltskond. Läksime koos välja tapaseid sööma. Tapased on eelroad ja Granada eripära on see, et kui tellid mõnest pubist/baarist midagi juua, tuuakse tasuta tapased. Ja need võivad olla misiganes. Meile toodi näiteks kartuleid muna ja juustuga ja siis mingi lihamöks röstsaiadega. Täitsa nämma oli. Kui õhtul koju kõndisime oli väljas megakülm, terve tee mõtlesin ainult villastest sokkidest mis mind kodus ootavad...Tekki mul ka ei ole, nii et iga öö möödub nii et mingi kell ärkan üles, et veel riideid selga panna, sest kergelt selline tunne on nagu elaks Antarktikas...


Kolmapäeval käisime kohalikus teaduspargis, mis oli äärmiselt huvitav. Seal oli kõike seinast seinani. Hästi kihvt oli üks mäng, mille nimi oli mindball. Seal oli eesmärgiks enda mõttetöö võimalikult miinimumini viia ja see kes seda suudab, liigutab siis ühe valge palli vastase poolele. Samal ajal saavad teised ekraanilt näha sinu aju alfa ja beetalaineid. Proovisin ühe korra Austria poisi Severiniga mängida, aga sain pähe....



Veel oli seal liblikatemaja, vaatetorn, kust nägi 360 kraadi kogu linna, igasugused tehnikaviidnad ja palju muud....Teaduspargis võiks tegelikult vabalt mitu päeva mööda saata, aga meie piirdusime 5 tunniga, sest pidin minema enda potentsiaalselt uut korterit vaatama. Nägin ühte korterikaaslast, kes näitas siis minu tuba ja üldse kogu korterit. Vaade terrassilt on lihtsalt suuuuuuuurepärane! Ja Sara tundus ka hästi tore. Veel teadusteparki:

LIBLIKATEMAJA

TEADUSTEPARK

TEADUSTEPARGI ÕNNETUSTE OSAKOND

Õhtul käisime mehhiklase Pepe juures, kes on väga omamoodi kuju. Meeletult temperamentne ja elavaloomuline. Ja ütles, et tema juures inglise keeles rääkida ei tohi, aga ma pole kunagi reeglitest kinni pidanud:D Enamus seltskonnast oskas ikkagi hispaania keelt, nii et suurem osa ajast ei saanud ma midagi aru. Õhtul toimus Erasmuse pidu, kuhu siis kõik koos läksime. Kui päeval mõnelt uuelt tuttavalt küsisin, et kas õhtul Erasmuse peole ka, siis oli 99% juhtudest vastus jaa, nii et mul tekkis sportlik huvi, et kui suur see klubi peab siis olema, kuhu paartuhat inimest ära mahub...Väga suur ei olnudki- 2 saali. Hispaanias on kombeks peol käia nii et 1-2 ajal peole ja siis hommikul 6-7 ajal koju...Järgisime ka seda traditsiooni, aga õnneks sai järgmisel päeval kaua magada....

ORR INGLISMAALT, PEPE MEHHIKOST & MARIIN EESTIST

Kallid!

M.