Sunday, December 5, 2010

The roadtrip!

Nüüdseks oleme omadega juba Portosse jõudnud. Lissabonis veetsime 2 päeva ja eile siis sõitsime edasi Porto poole. Läbi mitmete pööraste sekelduste jõudsime lõpuks ka maailmaparimasse hostelisse "Yellow house" kohale. Kõigepealt aga Lissabonist. Lissabon on superilus linn, 565 000 elanikku, nii et väga palju rohkem ei olegi kui Tallinnas. Portugalis üldse elab aga natuke rohkem inimesi- üle 11 miljoni viimaste andmete kohaselt..

Reedel hakkasime siis Granada poolt kella 2 ajal sõitma. Esialgsete plaanide kohaselt pidime saama 2 Ford Kad, nii et poisid olid äärmiselt mures, et see pole ju mingi auto. Autorendis kohapeal selgus aga et saime vähe paremad maantemuhud omale nii et kõik olid õnnelikud.

TEEL HISPAANIAST PORTUGALI
Autosõit kulges väga lõbusalt, meie autos olid 2 sakslast, 2 eestlast ja Lissaboni jõudsime lõpuks kell 9. Reisiseltskonnas on meid kokku 8: 2 eestlast, 3 sakslast, 1 austrialane, 1 prantslane ja 1 austraallane. Kõigepealt saime Burger Kingi juures kokku, et siis koos autosid minna rentima. Ja üllatus missugune, ma olin esimene, kes kohtumispaika kohale jõudis. Ando oli kaval ja oskas ilmselt väga täpselt arvestada, ütles mulle et kell 12.15 on kogunemine ja no teades, et ma igalepoole hiljaks jään, jõudsin sinna 12.25. Pärast küsisin sakslastelt, et tegelt pidime ikka 12.30 kokku saama. Sõit läks ilusti, nägime lumiseid mägesid Granada ümbruses, oliiviistandusi, lugematul hulgal bensiinijaamu, veel mägesid, palme, kiirteid ja ilusat loodust ja veel ilusamaid autosid...Sest et kiirteel sõidavad ka vähe uhkemad pillid, kui need mida tavapäraselt linnas näeb. Sõit võttis kokku umbes 7 tundi. Lõpuks kui Portugali piiri ületasime oli ikka vägaaaa hea meel:)

ESIMENE PEATUS PORTUGALIS

Sealt siis veel mõnisada kilomeetrit kuni jõudsime Lissaboni. Tee peal kuulasime ka portugalikeelset raadiot, ja tuleb tunnistada, et see keel on ikka äärmiselt kole. Lõpuks saime aru, et see meenutab meile väga läti keelt, ainult kerge prantsuse aktsendiga. Lissaboni jõudes hakkas siis tõsine seiklus pihta. Esmalt pidime otsima parkimiskoha. Kuna olime kahe autoga siis oli see veel topeltraske. Olukord tundus juba päris lootusetu, kui olime tund aega ringi tiirutanud. Teised leidsid endale parkimiskoha ja ütlesime, et nad hostelisse liiguks, meie jäime aga edasi otsima. Lõpuks leidsime midagi ning uurisime igaksjuhuks ka kohalikelt, kas seal võib parkida. Ilmselgelt ei tohtinud! Mõtlesime siis, et ehk paari tunniga ei juhtu miskit ja liikusime hostelisse. Hostelis töötas ikka äärmiselt tonto administraator. Näiteks küsisime, et kas ta oskab parkimiskohta soovitada, selle peale teatas ta meile, et tema ei tea autoga sõitmisest mitte midagi, sest tal pole lube ja seega ei oska ka miskit soovitada. Õnneks hostel ise oli äärmiselt ilus ja asus ka täpselt kesklinnas, otse põhitänaval(Tartuga võrreldes nagu Rüütli tänav).

MEIE HOSTELITUBA LISBOAS
Lissaboni tahaks kunagi veel külastada , kuid kindlasti siis kui suvi on ja ilmad ilusamad. Me saime ikka sellist tuult tunda, et kohati tekkis tunne, et kohekohe teen õhkutõusu ja hakkan lendama. Tuulele lisaks saime ka mõnusalt vihma, nii et üsna ekstreemsed ilmatingimused. Lissabonis külastasime veel kohalikku turgu, mis oli tõesti igasugust vanakraami täis, sõitsime kollase trammiga, õppisime portugali keelt("Obrigado"="Gracias"="Thank you"="Spasiba"="Danke schön"="Tak"="Tsukran"="Aitäh"...wow, oskan kaheksas keeles aitähh öelda, milline kasvatus:) ), külastaime kindluseid. Kindluseid külastades lõi välja ka mu kõrgusekartus, mis mulle kohe üldse ei meeldi...


RAPUNTSEL


LISBOA TRAMMIS



Muidugi nägime ka tuttavaid Granadast, sest et maailm on lihtsalt nii pisike. Lisaks nägime Lissabonis ka ühte eestlast. Seoses kindlustega, oli ikka üsna ekstreemne, kuna ookeani ääres kiskus juba vaikselt orkaaniks, kuid Lissaboni üks olulisimaid vaatamisväärsusi Tower of Belem asus just vee ääres, siis pidime tugeva tuule ja vihmaga võitlema, et üldse torni pääseda. Mina, Dominic ja Ando olime ainsad julged, kes sellega hakkama said.

OLI VEITS VIHMANE



Portossetulek oli ikka äärmiselt seiklusterohke, kuid sellest kirjutan juba järgmises postituses, set muidu venib kogu blog ikka liiga pikaks! Väiksed märksõnad: eksinud turistid võõras linnas, politsei, paduvihm, 2. advent, väga abivalmid kohalikud, segadus bensiinijaamas, katkine rehv, õnnetus kiirteel....Sellest kõigest juba järgmises postituses!:P Lissabonis tekkis ka veitsa jõulutunne, sest kogu linn on tuledes ja jõulukaunistustes ja nägime isegi uisutamisväljakut:)


ILUSAT ADVENDIAEGA!!!



Beijos!!!

Mariin

No comments:

Post a Comment