Friday, November 5, 2010

Salsaproff!

Nüüd tuli tõde päevavalgele ja nägite tegelikult ka ära, kus ma elan. Ja tuleb tunnistada, et ülikooli asemel tegelen päevad läbi käsitöö ning loometööga- korvipunumine ning luuletuste kirjutamine on mul juba täiesti käpas ja olen Andaluusia piirkonnas oma ala meister. Üks asi, mis Liisul mainimata jäi, oli mu suvila, mida talle paar päeva hiljem tutvustasin:



Mäletate, enne tulekut ütlesin, et plaanin siin elama hakata. Tegelikult leidsin parema koha: valge ning hubase koopa, seega otsustasin, et Alhambra jääb mu suvilaks. Nii et võite kõik külla tulla, ruumi mul jätkub:P Käisime Liisuga pool päeva mööda Alhambrat ringi, kahjuks fotoka akuga olid veits kurvad lood, nii et palju pilte me ei saanud. Aga Alhambra on tõesti nagu muinasjutuloss. Ehitamist alustati 13. sajandil ja no igal pool käisime ringi ja vaatasime lihtsalt suu ammuli, et huvitav, kuidas seda kõike küll kunagi ehitati.

THE KÄRP SISTERS





Neljapäeval läks Liisu ära lennuki peale, ligi 30 tundi võttis tal aega, et uuesti Eestisse jõuda. Päris kreisi!!! Loodan, et talle meeldis siin vähemalt sama palju nagu mulle. -käisime palju mööda linna ringi, viisin ta comedori sööma, tutvustasin enda sõpradele, jõudsime Alhambrasse, külastasime kohalikke kloostreid...Tegevust ikka jätkus:)


MEIE 3-EURONE LÕUNA COMEDORIS


Seoses Liisu külaskäiguga tekkis mul ka koduigatsus, nii et mõned päevad olin ikka päris rööpast väljas. Ja lisaks sellele tuli mul täna ka selline latte isu, et mine hulluks. Oi, kuidas tahaks Coffe-in'i caffe latet karamellisiirupiga või siis kaneelisiirupiga. Njämmmmi! Tegelt nägin siin ühes kohikus ka sellist kohviaparaati nagu Eesti kohvikutes on, et ise peab piima vahustama ja no kuri tahtmine tuli küsida, et kas ma võiks ise endale kohvi teha:D A nüüd on seis koduigatsusega juba tegelikult paremaks läinud ja arvan jälle, et Hispaanias on ilus, tore ja hea ja Eestis jõuan ju terve elu olla nii et naudin Granadat nii kaua kui võimalik!:P

Reedel kõndisin kooli ja sama targalt kõndisin sealt ka tagasi, kuna tund jäi ära. Eelmisel teisipäeval jäid samuti kõik tunnid ülikoolis ära kuna dekaani asetäitja suri nädalavahetusel. Reede-laupäeva õhtutel käisin sünnipäevadel. Reedel pidas Bosse(Saksamaalt) oma sünnat, laupäeval käisin Daniela(Lätist) sünnal. Üritused olid väga meeleolukad, sai ka uusi sõpru-tuttavaid. Bosse sünna oli Chupeterias, mis asub kohe mu kodu lähedal. Üks hetk ehmatasin päris ära, kui üks täitsa võõras poiss teatas, et sa oled Mariin Eestist ju. Sain siis teada, et tema on Riad Marokost ja nüüd mul on jälle üks sõber juures,kes hispaania keelt õpetab. Laupäevasel Daniela sünnal oli rahvast oli 10 ringis, aga seal oli üks äääääärmiselt lärmakas itaallane, nii et selle arvu võib vabalt kahega korrutada. Itaallased tunduvad minu rahuliku eestlaseloomu jaoks ikka liiga pealetükkivad, temperamentsed, lärmakad etc.

Hispaania keel täieneb mul endiselt iga päevaga. Viimases keeltetunnis oli taaskord äärmiselt lõbus. Pärast tundi jalutasime kodu poole, õues oli päris külm, kui itaallane Emilio teatas mulle järjekordselt, et kuidas sul külm saab olla, sa oled ju Eestist. No kasutasin siis Kerti sõnu ja ütlesin, et ega ma pingviin ei ole! Sain poisi ilusti paika pandud ja loodan, et rohkem kommentaare selle kohta ei tule. Täna sain tuttavaks ka ameeriklastega, kellel jäi karp lahti,kui ütlesin, et Eestist olen. Vahtisid mind nagu ilmaimet:D Kõik tegid muidugi targa näo, et nad teavad, misasi see Eesti on. Lõpuks üks julgem poiss John küsis ka, et väga rumal küsimus küll, aga mis keeles te seal räägite? No ütlesin siis, et eesti keeles ja õpetasin talle isegi selgeks lause"Ma ei räägi eesti keelt". Umbes 10 minuti pärast uuris John taaskord,et kuule jälle väga rumal küsimus, aga kus see Eesti asub? No hakkasin siis seletama, et kas sa Soomet tead? No ei teadnud. Rootsi asukoht oli enamvähem umbes teada nii et üritasin siis selle kaudu selgeks teha, et mis imekoht see Eesti on ja kus ta asub. Aga no siin pole midagi imestada, kui Ameerikas käisin kuulsin päris mitu korda küsimust, et mis linn see veel on. Ameeriklased ja nende äärmiselt lai silmaring ning terav mõistus. Kuigi niiviisi üldistada ei ole ilus, ma tean=)

Täna käisin taaskord salsatunnis. Tavaliselt lähen kella 9ks ja jään kaheks tunniks järjest. Täna samamoodi. Andres ja Ott tulid ka esimest korda tundi. Ja no tunni lõpuks jäi teistele vist mulje, et me Andresega oskame päriselt ka salsat tantsida, sest Steffen(Saskamaalt) tuli meie juurde küsima, et me talle pöördeid õpetaks:D No näete siis, kuidas kõigest 3 tunniga Hispaanias saab sinust juba täielik profesionaal!

Nonii, veits kahtlane. Siin on seinad tõesti paberist tehtud. Lisaks sellele, et mu köögis igal öösel mingid kahtlased krõbinad ja krabinad käivad(arvan, et hiiglaslikud rotid), hakkas keegi just teiselpool seina laulma. Jah, kell on 3 öösel. Või pigem ütleks ma selle kohta jorisemine. Või on see musikaalne norskamine. Kaks varianti: kas mu naaber laulab läbi une(täiesti võimalik, mul endalgi on nii juhtunud:D)või siis....ta laulab läbi une:D


Tänane postitus sai kuidagi äärmiselt hektiline ja hüplev, aga ma ei ole juba üle nädala kirjutanud ja seega on niiii palju asju vaja ühte postitusse ära mahutada. Mis siis veel?

Aaaa, üks oluline asi veel. Pühapäeva pärastlõuna veetsime Pablo juures, kes kokkas meile liha ja kartuleid. Ja kuna ta oli eelmisel aastal Itaalias Erasmuslane, siis oskas ta ka suurepärast tiramisut teha,keele viis alla! Nii et mina, Ando ja Alvaro saime ka tiramisut, teised pidid ainult jäätisega leppima, sest nemad olid juba oma osa eelmisel päeval nahka pistnud:D

SUPERKOKK PABLO



Lõpuks nägin ära ka ühe kohaliku Hispaania korteri. Meeletult palju nipsasjakesi ja maale igalpool(esimene mõte oli kohe see, et kuidas siit küll tolmu võetakse ja et Pablo ema peab küll täiskohaga koduperenaine olema, et sellist korterit koristada-näiteks on neil 4 vannituba:D). Esimestel päevadel Granadas olles istusime Andoga Parque de Triumfos, nautisime päikest ja arutasime, et nendes korterites tahaks küll elada, mis seal üleval katusekorrusel on. No tuli välja, et Pablo elabki täpselt ühes nendest korteritest. Vaade linnale oli super ja vaade sisehoovi meeldis mulle veel rohkem:P Ilm oli superhea nii et peesitasime rõdul päikse käes.

VAADE PABLO RÕDULT
(7.november, lilled õitsesid ja oli kuum)



Nüüd tõmban otsad kokku ja luban, et üritan ikka tihedmalat kirjutada. Ma vähemalt proovin!:D



Kallistan-patsutan!

M.


2 comments: