Mis puutub keeltekooli, hakkab mulle iga päevaga järjest enam ja enam meie grupp meeldima. Eile näiteks otsustasime, et läheme pärast kooli kõik koos tapaseid sööma. Ja meie õpetaja tuli ka! Nii et tund sai kohalikus pubis jätkuda. Lugesime kokku, et meie rühmas on 10st erinevast rahvusest inimesi (meid on kokku 16), nii et äärmiselt rahvusvaheline grupike. Samas rääkis õpetaja, et tal on üks grupp, kus on 10 itaallast ja 2 inimest muust rahvusest. Ütles, et talle üldse ei meeldi, sest itaallased ei oska absoluutselt grammatikat. Aga kuna hispaania ja itaalia keel on väga sarnased, siis saavad nad edukalt teeselda, et oskavad hispaania keelt:D Pubis võtsid enamus õlut, mina veini ja siis pidime klaase kokku lööma ja järjest ütlema, kuidas meie keeles öeldakse, kui klaase kokku lüüakse. No tšehhid alustasid, siis tuli Poola, siis Hispaania ja siis oli minu kord. Võite ette kujutada, et pärast seda kui ütlesin "Terviseks" kostus üle pubi suur naerupahvak. Ja muidugi siis küsimused, et "Que? What? " ja pidin kordama. Järjekordne huumoritund tänu eesti keelele. Osad tahtsid ka teist ringi jooke, mille peale õpetaja teatas, et tegelikult ta on autoga...Vot sellised toredad õppejõud on siin Hispaanias:D Mina läksin pärast esimest ringi ära, kuna pidin enda sõpradega kokku saama. Mu korterikaaslased hakkasid juba ka muretsema, et pole mind päev otsa näinud, et kas olen kuskile kadunud. Aga ei, mul oli eile ju kõige pikem koolipäev!=)
Ülikoolis ma veel endiselt aru ei saa, kuna õppejõud räägib väga kiiresti. Aga tunnid lähevad siiski asja ette, õpin uusi sõnu ning kordan keeltetunnis õpitud grammatikat. Veel üks uudis: pärast kuu aega Hispaanias viibimist ja ülikoolis käimist sain siis lõpuks ainetele registreeritud! Selleks pidin kõigest 4 korda enda teaduskonnas kohal käima. Aga no siin lähebki enamus ajast järjekordades seismise ja bürokraatia peale ja lõpuks kuuled ikka tavaliselt, et tule mõne päeva pärast tagasi või siis saadetakse sind mõne teise inimese juurde. Kes tegelikult asjast midagi ei tea. Olen avastanud, et veidike aitab taktika, et istud laua taga ja ei lähe enne ära, kui enda küsimustele vastuse saad. Ja tulebki lihtsalt istuda ja küsida, et kuidas nii ja miks ja...Siis suvatsetakse ikka natuke tööd ka teha, et su probleemile lahendus leida. Muidu on mulle mulje jäänud, et Hispaania tavaline tööpäev näeb nii välja, et hommikul ärkad. Lähed käid kuskil kohvikus söömas, siis tööle...Teed endale kohvi...Sööd õuna. Klatšid kolleegidega. Kui keegi midagi küsima tuleb, siis tuleb öelda, et ma ei tea, aga tule homme tagasi, siis juba tean. Kui lauatelefon on pidevalt punane ja telefonihelin tüütama hakkab, siis on lahendus kohe omast käest võtta: tõsta toru hargilt! Vähemalt ülikoolis käib asi nii, kujutan ette, et teistes avaliku sektori asutustes samamoodi.
Üks asi veel: PALJU ÕNNE EMM!!!!!!! Ja täna on Saral ka sünna. Nii et meie juures toimub sünnapidu-umbes 50 inimest on kutsutud. Aga olgu, peangi praegu lõpetama, kuna lähme sünna jaoks kraami ostma.
Kallistan!
Ja tulge mulle külla!=)
Ülikoolis ma veel endiselt aru ei saa, kuna õppejõud räägib väga kiiresti. Aga tunnid lähevad siiski asja ette, õpin uusi sõnu ning kordan keeltetunnis õpitud grammatikat. Veel üks uudis: pärast kuu aega Hispaanias viibimist ja ülikoolis käimist sain siis lõpuks ainetele registreeritud! Selleks pidin kõigest 4 korda enda teaduskonnas kohal käima. Aga no siin lähebki enamus ajast järjekordades seismise ja bürokraatia peale ja lõpuks kuuled ikka tavaliselt, et tule mõne päeva pärast tagasi või siis saadetakse sind mõne teise inimese juurde. Kes tegelikult asjast midagi ei tea. Olen avastanud, et veidike aitab taktika, et istud laua taga ja ei lähe enne ära, kui enda küsimustele vastuse saad. Ja tulebki lihtsalt istuda ja küsida, et kuidas nii ja miks ja...Siis suvatsetakse ikka natuke tööd ka teha, et su probleemile lahendus leida. Muidu on mulle mulje jäänud, et Hispaania tavaline tööpäev näeb nii välja, et hommikul ärkad. Lähed käid kuskil kohvikus söömas, siis tööle...Teed endale kohvi...Sööd õuna. Klatšid kolleegidega. Kui keegi midagi küsima tuleb, siis tuleb öelda, et ma ei tea, aga tule homme tagasi, siis juba tean. Kui lauatelefon on pidevalt punane ja telefonihelin tüütama hakkab, siis on lahendus kohe omast käest võtta: tõsta toru hargilt! Vähemalt ülikoolis käib asi nii, kujutan ette, et teistes avaliku sektori asutustes samamoodi.
Üks asi veel: PALJU ÕNNE EMM!!!!!!! Ja täna on Saral ka sünna. Nii et meie juures toimub sünnapidu-umbes 50 inimest on kutsutud. Aga olgu, peangi praegu lõpetama, kuna lähme sünna jaoks kraami ostma.
Kallistan!
Ja tulge mulle külla!=)
M.
No comments:
Post a Comment