Kõige parem päev kogu Hispaanias oldud aja jooksul!!!=)

Esiteks alustan kurbade uudistega. Mu läpaka laadija viskas sussid püsti! Lihtsalt suurepärane. See tähendab, et pean nädal aega ootama ja siis saan endale uue laadija. Selline tunne nagu oleksin just ühest oma parimast sõbrast ilma jäänud. Okei tegelikult päris nii hull ei ole, aga ilma arvutita on ikka üsna nukker, nagu oleks ülejäänud maailmast ära lõigatud. Nii et kui te minust paar päeva midagi ei kuule, siis teate, et kuuldused minu enneaegsest surmast on liialdatud! Praegu olen Natalija arvutis ja teen enne magamaminekut ühe kiire sissekande...Ja tänane postitus tuleb ilma piltideta!

Niisiis Hispaanias on praegu pikk nädalavahetus ja see tähendab, et kõik mu korterikaaslased läksid nädalavahetuseks koju Malagasse ja mina jäin üksinda enda uhkesse villasse. Kuna lätlased pidid endale veel uut korterit otsima, tulid nad mulle külla ja veetsid pika nädalavahetuse siin. Ja see nädalavahetus on ikka täielik kõhulihaste trenn olnud- nalja ja naeru kui palju!

Reedel sain siis lõpuks enda student cardi kätte, see tähendab, et olen nüüd ametlikult Universidad de Granada õpilane. Ando veel enda kaarti ei saanud, kuigi tähestiku järjekorras on tema nimi eespool. Ilmselt käivad siin asjad nii, et blondidel on eesõigus ja alles siis tegeletakse kõikide teistega. Meie teaduskonnas oli üks äärmiselt abivalmis onkel, kes ütles, et kui meil on vaja ainetele registreerida, siis ignoreeriksime lihtsalt ukse taga olevat meetritepikkust järjekorda ja marsiksime tema laua juurde. No miks ka mitte! Hakkan järjest enam hispaania keelest aru saama, eriti veel siis kui keegi aeglaselt räägib. Aga seda kommet hispaanlastel väga ei ole!:D

Reede päeval hakkas järjest sõnumeid tulema, et kas mul on õhtuks plaanid tehtud. Tundub, et Hispaanias hakkab reedeti tõeline melu pihta, nii et äärmiselt raske on otsustada, et kuhu minna, mida teha. Lõpuks otsustasin ikka enda sõpradega Adriana ja teiste juurde minna, kuna nad kolisid just uude korterisse ja olin juba ennast sinna lubanud. Sellest kujunes üks äärmiselt meeleolukas õhtu!

Laupäeval üritasin venekeelses windowsis wifit tööle saada. No üsna põnev oli, suurt midagi aru ei saanud. Nii palju jagasin, et mingid driverid on puudu, aga no senini pole mulle ülikoolis veel windowsit venekeeles õpetatud. Samuti oli laupäeval Natalija sünnipäev. Hommikul olid mõlemad lätlased üsna nukra olemisega ja tujutud. Noh, ma oleks ka kui mul elukohta ei oleks! Seega pakkusingi välja, et teeme sünna siis minu juures. Oli jälle päris kordaläinud üritus, Natalija jäi ise väga rahule ja see oligi peamine! Enne sünnapidu sai veel kõvasti nalja, kuna Dana ja Nata leidsid siis lõpuks korteri, ainus probleem seisnes selles, et seal korteris elab koer. Dana teatas, et "Well actually I have nothing against dogs, but this dog...It smells!" Tol hetkel tundus see nii naljakas, et me ei saanud naeru pidama.

Pühapäeval oli mõnus kodune tsill, sain kõik vajalikud toimetused tehtud- koristatud, pesu pestud...Lätlased said veel kõnesid, et teisi kortereid vaatama minna ja leidsidki endale parema korteri. ILMA KOERATA!:D Õhtul tegime kõik koos pitsat, mis tuli äärmiselt nämmu. Tegime veel koeranalju. Õhtu lõppes sellega, et Dana õpetas meile kõhutantsu. Olime juba päris väsinud, aga siis hakkasime muusikat kuulama, lõpuks panime Elvis Presley üürgama ja hüppasime mööda tuba ringi nagu tõsised rokkstaarid. Ma loodan, et mu naabrid mind vihkama ei hakka.

Ja nüüd jõuangi tänaseni- parim päev minu siinoldud aja jooksul! Hommik oli hommik nagu iga teine. Päeva peale oli veidi kahtlane enesetunne, ei tea kas mingi viirusepoiss luusib ringi. Nii et rüüpasin coldrexit, seejärel otsustasin veidi siestat pidada ja sliipida. Pean ikka veelkord mainima, kuidas ma siinset Hispaania elurütmi armastan! Pärast siestat ärkasin selle peale, et väljas ladistas vihma...Aga tahtsin hirmsasti Carefuri(kohalik kaubanduskeskus) minna, et endale uus laadija muretseda. Saime siis Andoga kokku, et koos bussi peale minna. Sellest ma ei hakka üldse kirjutamagi kui kaootiline bussiliiklus siin on. Ütleme nii, et jäime napilt number 5st maha ja pidime pool tundi järgmist ootama(samal ajal käis kõiki teisi numbreid ikka vähemalt kolm korda). Pärast pooletunnist ootamist tuli järjest kaks number 5 bussi...No siin on selline asi ilmselgelt täiesti normaalne! Ikkagi Hispaania ju!

Carefur on meeletult suur kaubanduskeskus(vb Eestis annaks seda võrrelda Rimiga, ainult mitmeid kordi suurem), mis müüb tooteid alates elektroonikast lõpetades riiete, mööbli ja toidukaupadega. Nii et kõik eluks vajalik on seal olemas. Peaaegu nagu kohalik hiina pood, ainult veel parem, sest kaup on kvaliteetsem, mõni asi on odavam ja samuti müüvad nad ka sööki. Ma vist ei olegi blogis maininud, et Granadas on hästi palju hiinlaste poode, kust võib ikka absoluutselt kõike leida. Märkamatult kulus Carefuris mitu tundi....Tulin siis koju ja hakkasin enda oste inspekteerima(ostsin igasugust toidukraami). Ja nüüd siis lõpuks põhjus, miks ma nii õnnelik olen: ma leidsin MEREVAIGU!!!!! No väljanägemiselt on see teistsugune, mingi lastele mõeldud disney määrdejuust, aga maitseb täpselt nagu merevaik! Huh, ma olin enda avastuse üle ikka niiiiiiiiiii õnnelik! Näete kui vähe on õnneks vaja:) Nüüd on veel vaja ainult kuskilt musta leiba hankida ja siis oleks elu lausa lill!

Nende heade uudistega lõpetangi enda sissekande!

PS. Kiire sissekanne blogi tähendas seda, et kell on 4.15 ja saan lõpuks magama.

La vida es maravillosa!

M.