Let's make new memories!

Käes on kolmapäeva õhtu,kell on Eesti aja järgi 01.00. Kas Mariin magab? EI! Arvata võib, et kui hetkel oleksin Tartus oleks täna raudpoltkindlalt illuka-õhtu. Ikkagi kolmapäev ja ikkagi viimane retro suveks. Aga tegelen millegi hoopis põnevamaga. Nimelt kirjutan blogi!:D

On aeg kirja panna, mis viimastel päevadel toimunud on. Igat räpast pisiasja ma ei kirjuta, aga no põgusa ülevaate mu tegemistest saab ikka...

Teisipäeval pidasime sünnat. Väike printsess sai ühe nädalaseks. No muidugi muretsesime kingid ja värgid ka, tähtis päev ju! Jalutasime H&M'i ja no muidugi ostis tädi Mariin printsessile roosat värvi Hello Kitty body. Loodan, et Leonorale meeldib, ta pole veel jõudnud kingitusi lahti teha:D Mann tegi õhtuks megahead kana, mozarella ja tomatitega, ahjus küpsetatud ja pastat ja mingit njämmut salatit kõrvale. Ja kook oli meil ka- maasika ja vahukoorega. Mul on siuke maasikaisu, aga juba varsti tuleb maasikahooaeg ja saab päevad läbi kõhu massudest punni süüa. Igatahes laulsime isegi sünnalaulu ja tegime palju pilte ka. Siin on pilt sellest, kuidas Leonora üritas enda küünalt ära puhuda:



Ja siis veel muidugi happy auntie kõige armsama rõõmupambuga(selle sõna lugesin ühest targast raamatust, mis räägib beebi esimesest eluaastast-rõõmupamp:D):



Täna sisutasin päeva sellega,et läksin linna peale. Kultuuri avastama(loe: shoppama!:D). Võtsin fotoka ka kaasa, et saaks pilte teha (ja eriti vajalik on see veel siis, kui ma endale uusi päikseprille kavatsen osta!) Mu enda päiksekad jäid Tartusse ja nagunii läheb neid mul suve jooksul tavaliselt mitu paari, nii et päikseprille ei ole kunagi liiga palju! Enne peatänavale jõudmist jäi mu tee peale mitmeid vaatamisväärseid asju. Päris palju pursskkaeve. Ühest tegin pilti ka:



Lähemale ei läinud, et uurida, et mis pursskkaev ja mille auks tehtud ja kes tegi jne. Sest neid pursskaeve on siin tõesti miljoneid ja nagunii ma unustaks viie minuti pärast ära, mis värk on. Nii et pea pole prügikast, aga ilus purskkaev oli muidu! Siis nägin veel kohalikku turuplatsi ja jalutasin läbi vanalinna. Kuulasin muusikat ja olin omas mullis. Ilm oli ka hea, päike paistis ja...Mõnus puhkuse tunne tuli peale:) Ja mida enam ma kõndisin, seda lähemale jõudis mu sihtkoht. Muidugi oli vahepeal vaja läbi põigata paarist vähetähtsast poest nagu Esprit ja Vero Moda. Aga ei lasknud ennast väga häirida ja rühkisin edasi. Võiduka lõpu poole. Ja sealt ta paistiski:



Mis te arvate, kas ma H&M'st kaugemale ka jõudsin? Napilt ei! Plaanisin muidu Fotexis ka käia, aga homme on ka päev! Sukeldusin kohe riiulite vahele ja ei lasknud ennast millelgi häirida. Leidsin endale uued päiksekad ka ja et vaadata, kas need sobivad tegin muidugi pilti. Kohalikud võisid muidugi imelikult vaadata, aga to be honest: I don't care!:D



Poest lahkusin siis mitme hilbu võrra rikkamalt ja rahakott jäi loomulikult kergemaks. Tavaliselt on poodide ees suured autoparklad. H&M'i ees avanes aga selline vaade:



No mai tea, minu meelest on neid rattaid ikka liiiiga palju( ja seda ütlen mina, VeloMariin!:D). Olen juba mitu korda ülekäigurajal peaaegu jalgratta alla jäänud. No ei ole eriti äge just:D Aga eks kõigega harjub. Et mitte täiesti kultuuritu tunduda võin sellest rääkida, kuidas Odense on Hans Christian Anderseni kodulinnake ja seega on siin igal sammul palju muinasjutulist ning tema eluaega meenutavat. Eks igaüks teab muinasjuttu inetust pardipojast või pöial-liisist või väiksest merineitsist( mis on muuseas ka minu lemmik Disney multikas läbi aegade!). Eriti kihvtid on minu meelest Odense valgusfoorid, kus peal on H.C. Anderseni kujutis:



Tagasiteel koju leidsin üles ka Hans Christian Anderseni hotelli ja ta ise isiklikult istus hotelli ees:




Õhtul tegin veits süüa jälle. või noh, keetsin riisi ja soojendasin mikrokas kana ja hakklihakastet ja võtsin külmkapist salati välja:D Riisile panin veits karrit juurde ja siis Malthe tegi avastuse, et "Rice with spice is nice!". Lõpuks avastas ta veel igasuguseid asju ja hakkas getofilme tsiteerima ja meie olime muidugi kõhud kõveras:D
Õhtu lõpetuseks nunnusin veel Leonoraga. Olin diivani peal lebos ja ta jäi mu kõhu peale tudule ja siis tiksusime seal mõned tunnid. No ta on lihtsalt sõnulseletamatult armas! Isegi siis kui ta vahepeal kõva häält teeb...

Nüüd mõtlen, et oleks aeg magama minna. Ja muidugi ootan juba meeletult suve!

xoxo
M.