What goes around comes all the way back around

Loen nüüd päevi, mis veel Taanis jäänud on. Hea uudis: ma ostsin tagasilennupiletid ära. Siin hakkas ka mingi väike sääskede invasioon pihta ja nüüd mul on päris mitu sääsepunni nii et mõtlesin siis, et pakin kohvri ja tulen Eesti tagasi. Aga mul on jäänud veel 3 ööd magada enne kui liikuma hakkan. Ehk siis 1. juuli olen tagasi! Seni naudin Taanit, värsket õhku, häid sööke, linnulaulu, päikest ja vabadust. Mul on siuke kuri tunne, et kui Eestis tagasi olen, siis jääb blogikirjutamine küll katki, sest koguaeg on palju tegemist... Tavaliselt juhtub nii...Aga eks paistab, I'll do my best to continue!:)

Täna ongi viimane päev farmis, peaks kohe enda kohvri ka kokku pakkima, mul asjad veel laiali. A see kohvri kokku-lahti pakkimine on äärmiselt tüütu. Alati jätan selle viimasele hetkele. Nüüd selgus veel, et pärast Hiiumaad pean kohe Viimsisse minema mõneks päevaks, nii et mul ei ole absoluutselt ettekujutust, et kas ja millal ma üldse koju ka jõuan. Ehk õnnestub see Viimsiskäik veidi edasi lükata, kuigi sügavalt kahtlen.

Laupäeval käisin jälle süntsil. Hullult palju head sööki oli ja peoperenaine oli kõvasti vaeva näinud. Peol oli veel teisi eestlasi, taanlasi ja üks ukrainlane ka. Nii et üsna rahvusvaheline seltskond. Mis mulle Taani pidude juures ikka meeletult meeldib on see, et kui keegi tuleb siis surutakse kõigil kätt ja kui ära minnakse siis soovitakse kõigile ükshaaval head aega ka. Loob kuidagi vabama ja sõbralikuma ja mõnusama õhkkonna selline traditsioon minumeelest.



Ja sünnakook oli ka eriti nämmu ja ilus nägi välja ka. Mingi Taani traditsiooniline kook pidi see olema. Tuleb tunnistada, et taanlased teavad päris hästi, kuidas häid kooke teha. Panen koogist ja sünnalapsest ka ühe pildikese:



Nüüd on igatahes selline plaan, et lähen paariks päevaks Odensesse, tsillin ja tiksun seal väheke ja siis kodu poole. Aga okei, nüüd mul on tõesti aeg kohvrit hakata pakkima!

Adios!

M.